PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI ROHELISE KOOLI TEGEMISED 2021/22 Õ.-A.
METSA ISTUTAMISTALGUD
Kolmapäev, 11. mai oli 5.-9. klassil eriline koolipäev. Me andsime oma panuse kliima soojenemise vastu võitlemisel st läksime metsa istutama. Hommikul saatis direktor meid teele sõnadega: istutades oled sa õnnelik.
Rohelise Kooli küsitlusest tuli välja, et pooled pole eelmisel aastal ühtegi puud istutanud. Roland teatas, et tema peale lillede ei ole tänavu midagi istutanud. Liisile oli töö väga tuttav, tema käib nädalavahetuseti istutamas.
Tööpõld asus Sangaste lossi lähedal. Jagasime paaridesse. Iga paar sai endale labida ja 25 või 50 puukoolis 3 aastat koolis käinud kuusetaime. Kaevata tuli korralik auk ja suure armastusega panna noor taim kasvama. Istutasime RMK langil. Aastas istutab RMK 23 miljonit taime. Tänavu on siinkandis vaja mulda panna 600 000 taime. Meie talgulistest olid kõige tublimad. Liis ja Saskia, kes istutasid 225 kuusetaime. Meil Peetriga õnnestus ainult 100 taime istutada.
Töö lõpus toimusid supi söömise talgud. Tänud õp. Janikale, kes sooja supi metsa tõi.
Tagasiteel korraldasid suured poisid meile laulupeo. Noorte repertuaari kuulusid vanad, minu noorusaegade laulud.
Suur tänu õp. Tiinale ja metsameestele, kes meile metsa istutamise töö organiseerisid.
Vaata pilte: https://photos.app.goo.gl/xs2X69uxFNmYvg336
Pille Kangur
talguline
Rohelise Kooli küsitlusest tuli välja, et pooled pole eelmisel aastal ühtegi puud istutanud. Roland teatas, et tema peale lillede ei ole tänavu midagi istutanud. Liisile oli töö väga tuttav, tema käib nädalavahetuseti istutamas.
Tööpõld asus Sangaste lossi lähedal. Jagasime paaridesse. Iga paar sai endale labida ja 25 või 50 puukoolis 3 aastat koolis käinud kuusetaime. Kaevata tuli korralik auk ja suure armastusega panna noor taim kasvama. Istutasime RMK langil. Aastas istutab RMK 23 miljonit taime. Tänavu on siinkandis vaja mulda panna 600 000 taime. Meie talgulistest olid kõige tublimad. Liis ja Saskia, kes istutasid 225 kuusetaime. Meil Peetriga õnnestus ainult 100 taime istutada.
Töö lõpus toimusid supi söömise talgud. Tänud õp. Janikale, kes sooja supi metsa tõi.
Tagasiteel korraldasid suured poisid meile laulupeo. Noorte repertuaari kuulusid vanad, minu noorusaegade laulud.
Suur tänu õp. Tiinale ja metsameestele, kes meile metsa istutamise töö organiseerisid.
Vaata pilte: https://photos.app.goo.gl/xs2X69uxFNmYvg336
Pille Kangur
talguline
8. klass koristas tunnetusrada
Teeme ära talgud toimuvad meie koolis tänavu nädala jooksul. 8. klass otsustas oma objekti - tunnetusrada Pühajärve ääres - korda teha kolmapäeval, 4. mail.
Sööklatädi Tiina käest saime prügikottideks tühjad leiva-saia kotid ja õpetaja Tiina andis meile valida erineva värvi ja suurusega töökindaid. Puhastasime tunnetusraja teeservi. Esimene prügi oli suitsupakk raja alguses ja pandipakendid silla all. Pühajärve äärest leidsime keelumärgi. Asetasime märgi tagasi oma kohale. Veidi maad eemal, keset metsa, leidsime teisegi keelumärgi. Selle tassisime kooli juurde. Metsas sambla seest korjasime kokku ka hunniku jääklaasi ja katkise klaaspudeli. Pisikesi paberitükikesi ja maski leidsime ka.
Ilm oli soe ja metsa all õitseid lilled. Mõnus oli koos klassiga tunnetusrada koristada.
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/ys93P7aAnKrT2VDQ7
8. klass
Sööklatädi Tiina käest saime prügikottideks tühjad leiva-saia kotid ja õpetaja Tiina andis meile valida erineva värvi ja suurusega töökindaid. Puhastasime tunnetusraja teeservi. Esimene prügi oli suitsupakk raja alguses ja pandipakendid silla all. Pühajärve äärest leidsime keelumärgi. Asetasime märgi tagasi oma kohale. Veidi maad eemal, keset metsa, leidsime teisegi keelumärgi. Selle tassisime kooli juurde. Metsas sambla seest korjasime kokku ka hunniku jääklaasi ja katkise klaaspudeli. Pisikesi paberitükikesi ja maski leidsime ka.
Ilm oli soe ja metsa all õitseid lilled. Mõnus oli koos klassiga tunnetusrada koristada.
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/ys93P7aAnKrT2VDQ7
8. klass
ESIMENE TAASKASUTUSLAAT
TEEME ÄRA TALGUD pühajärve koolis
|
Teostame töid klassiti siis, kui parasjagu ilm hää või aeg sobilik. Nädala jooksul tuleb valitud objektid korda saada.
Vaatame nädala jooksul üle ja korjame ära kõik, mis loodusesse ei kuulu alljärgnevalt: 1. kl: metsaalune staadioni kõrval (tehtud) 2. kl : kergliiklustee servad u 1 km Kääriku suunas (tehtud) 3.-4. kl : kergliiklustee servad u 1 km Otepää suunas; 5. kl: kooli juures asuvate bussijaamade ümbrus ja metsatukk; 6. kl:maantee servad kooli juurest Voki bussipeatusteni ja pisut kaugemalegi; 7. kl: maantee servad kooli juurest Otepää poole u 1 km; 8. kl: tunnetusraja servad; 9. kl: Koolirand, lõkkeplatsi ümbrus Talgujuht Tiina Kukk. |
| ||
KASVATAME MAITSETAIMI
1. klass koos aiandushuvilise õpetaja Anneliga külvasid märtsis erinevate maitsetaimede seemneid. Sooja aknalaua peal idanesid taimed hästi. Mõned olid väga tihedalt külvatud, aga eks kogemustest õpitakse. Suuremad klassid istutasid beebitaimed eraldi pottidesse kasvama. Taimed on juba ilusad ja mais saame koolisööklas toitu omakasvatatud maitsetaimedega maitsestada.
Noore looduskaitsja laager Otepääl
25. –26. aprillil toimus Otepää looduskeskuses noore looduskaitsja laager, mis keskendus kakkude ja rähnide käekäigu uurimisele. Juhendajateks olid Margit, Tarmo, Liisi, Peeter ja Pille.
Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00. Kui kõik lapsed olid kohal, rääkis Tarmo meile natuke ajaloolist juttu. Pärast seda tutvustas ta meile erinevaid kakke ja rähne: händkakk, kodukakk, karvasjalg-kakk ja värbkakk. Tegelikult on olemas veel habekakk, kassikakk ja vöötkakk. Rähnidest rääkis ta meile suur-kirjurähnist, väike-kirjurähnist,valgeselg-kirjurähnist, tamme-kirjurähnist, roherähnist, musträhnist, hallrähnist ja laanerähnist. Seejärel tegime Kahooti Otepää looduse teemal.
Neist kõigist peibutasime ainult händkakku, kodukakku, värbkakku, suur-kirjurähni, väike-kirjurähni, laanerähni, tamme-kirjurähni, valgeselg-kirjurähni ja hallrähni. Õhtul kell 20.00 panime ennast soojalt riidesse ja läksime välja. Sõitsime kahe autoga kohta, kus peibutasime kolme kakku, sest öösel vastavad ainult kakud. Alguses, kui polnud veel pime, oli ka neppide ehk metskurvitsate loendus. See läks hästi, sest nägime vähemalt kolme neppi. Kuulsime, kuidas laulsid metsvint, punarind, musträstas, laulurästas, vainurästas ja võsaraat.
Lõpuks, kui läks pimedaks, hakkasime kakke peibutama. Sõitsime mitmesse eri kohta, aga keegi ei vastanud. Lõpuks ühes kohas, kus kodukakku peibutasime, ta vastaski. Sõitsime järgmisse kohta ja peibutasime händkakku ja seal ta vastas ja lendas meile lähemale. Nägime, kui suur lind ta tegelikult on. Selja tagant kostus meile nagu torusse puhumine. Seda häält tegi hüüp. Sõitsime looduskeskusesse tagasi ja näksisime vorstikesi ja juurvilju. Pärast seda läksime umbes kella 11.30 paiku magama. Me magasime looduskeskuse saali põrandal madratsite ja magamiskottidega.
Laagri teise päeva alguses ärkasime kell 5.30 ja kell 6.00 läksime autode juurde, et sõita metsa. Seal peibutasime kõiki rähne, aga lõpuks vastasid meile ainult suur-kirjurähn ja väike-kirjurähn. Neist kahest nägime ainult suur-kirjurähni. Kui teised läksid tagasi looduskeskusesse, läksid neli last koos Liisi ja Tarmoga kanakulli peibutama. Kohale tulid veidi ärritunud hiireviud. Kui meie neljakesi koos juhendajatega teistest tund aega hiljem tagasi jõudsime, ei olnud puder enam soe, aga sõime seda ikka.
Meie söömise ajal mängisid teised lemmikmuusika mängu. Peale seda tutvustati meile kõigile sellist veebilehte nagu Loodusvaatluste andmebaas, sellel on olemas ka äpp, kuhu saab märkida enda nähtud liigid. Lõpuks tegime kokkuvõtte ja kui kell sai kümme, oligi laager läbi ja kõik läksid oma kodudesse.
See oli väga huvitav laager ja ma arvan, et kõigile laagris olnutele see laager ka väga meeldis.
Säde Lepp
Pühajärve Põhikool
5. klass
01.05.2022
Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00. Kui kõik lapsed olid kohal, rääkis Tarmo meile natuke ajaloolist juttu. Pärast seda tutvustas ta meile erinevaid kakke ja rähne: händkakk, kodukakk, karvasjalg-kakk ja värbkakk. Tegelikult on olemas veel habekakk, kassikakk ja vöötkakk. Rähnidest rääkis ta meile suur-kirjurähnist, väike-kirjurähnist,valgeselg-kirjurähnist, tamme-kirjurähnist, roherähnist, musträhnist, hallrähnist ja laanerähnist. Seejärel tegime Kahooti Otepää looduse teemal.
Neist kõigist peibutasime ainult händkakku, kodukakku, värbkakku, suur-kirjurähni, väike-kirjurähni, laanerähni, tamme-kirjurähni, valgeselg-kirjurähni ja hallrähni. Õhtul kell 20.00 panime ennast soojalt riidesse ja läksime välja. Sõitsime kahe autoga kohta, kus peibutasime kolme kakku, sest öösel vastavad ainult kakud. Alguses, kui polnud veel pime, oli ka neppide ehk metskurvitsate loendus. See läks hästi, sest nägime vähemalt kolme neppi. Kuulsime, kuidas laulsid metsvint, punarind, musträstas, laulurästas, vainurästas ja võsaraat.
Lõpuks, kui läks pimedaks, hakkasime kakke peibutama. Sõitsime mitmesse eri kohta, aga keegi ei vastanud. Lõpuks ühes kohas, kus kodukakku peibutasime, ta vastaski. Sõitsime järgmisse kohta ja peibutasime händkakku ja seal ta vastas ja lendas meile lähemale. Nägime, kui suur lind ta tegelikult on. Selja tagant kostus meile nagu torusse puhumine. Seda häält tegi hüüp. Sõitsime looduskeskusesse tagasi ja näksisime vorstikesi ja juurvilju. Pärast seda läksime umbes kella 11.30 paiku magama. Me magasime looduskeskuse saali põrandal madratsite ja magamiskottidega.
Laagri teise päeva alguses ärkasime kell 5.30 ja kell 6.00 läksime autode juurde, et sõita metsa. Seal peibutasime kõiki rähne, aga lõpuks vastasid meile ainult suur-kirjurähn ja väike-kirjurähn. Neist kahest nägime ainult suur-kirjurähni. Kui teised läksid tagasi looduskeskusesse, läksid neli last koos Liisi ja Tarmoga kanakulli peibutama. Kohale tulid veidi ärritunud hiireviud. Kui meie neljakesi koos juhendajatega teistest tund aega hiljem tagasi jõudsime, ei olnud puder enam soe, aga sõime seda ikka.
Meie söömise ajal mängisid teised lemmikmuusika mängu. Peale seda tutvustati meile kõigile sellist veebilehte nagu Loodusvaatluste andmebaas, sellel on olemas ka äpp, kuhu saab märkida enda nähtud liigid. Lõpuks tegime kokkuvõtte ja kui kell sai kümme, oligi laager läbi ja kõik läksid oma kodudesse.
See oli väga huvitav laager ja ma arvan, et kõigile laagris olnutele see laager ka väga meeldis.
Säde Lepp
Pühajärve Põhikool
5. klass
01.05.2022
NOOREd LOODUSKAITSJAd osalesid kakkude ja rähnide seires
Kevad on käes ja kutsub loodushuvilisi loodusesse.
Otepää noore looduskaitsja neljandal kogunemisel oli seekord sihikul looduse uurimise.
Kogunesime esmaspäeval, 25. aprillil algusega kell 16 Otepää looduskeskuses. Kõik osalejad said endale ilusad, uued Junior Ranger logoga mütsid. Liisi ja Tarmo eestvedamisel saime esmalt teoreetilised teadmised lindudest ja nende uurimisest.
Loengu lõpetas meeleolukas Kahhoot viktoriin, mille võitis Rasmus.
Õhtusöögiks valmistas Margit makarone hakklihaga.
Kõhud täis ja pea teoreetilisi teadmisi täis sõitsime Hobustemäele, et praktikas näha ja osaleda kakkude uurimises. Meelitasime värbkakku ja händkakku. Lõpuks kuulsime ja nägime kodukakku. Kakkude uurimiseks tuleb ööpimeduses metsas jalutada ja seetõttu jõudsime tagasi alles kella üheteistkümnepaiku õhtul. Hommikul kell 6.00 olid kõik lapsed jälle uued mütsid peas ja binoklid kaelas valmis rähnide seires osalema. Paul ja Liis märkisid kaardile kuuldud, nähtud linde. Tarmo tasemeni jõudmiseks peame veel kaua temaga metsas jalutama.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
Otepää noore looduskaitsja neljandal kogunemisel oli seekord sihikul looduse uurimise.
Kogunesime esmaspäeval, 25. aprillil algusega kell 16 Otepää looduskeskuses. Kõik osalejad said endale ilusad, uued Junior Ranger logoga mütsid. Liisi ja Tarmo eestvedamisel saime esmalt teoreetilised teadmised lindudest ja nende uurimisest.
Loengu lõpetas meeleolukas Kahhoot viktoriin, mille võitis Rasmus.
Õhtusöögiks valmistas Margit makarone hakklihaga.
Kõhud täis ja pea teoreetilisi teadmisi täis sõitsime Hobustemäele, et praktikas näha ja osaleda kakkude uurimises. Meelitasime värbkakku ja händkakku. Lõpuks kuulsime ja nägime kodukakku. Kakkude uurimiseks tuleb ööpimeduses metsas jalutada ja seetõttu jõudsime tagasi alles kella üheteistkümnepaiku õhtul. Hommikul kell 6.00 olid kõik lapsed jälle uued mütsid peas ja binoklid kaelas valmis rähnide seires osalema. Paul ja Liis märkisid kaardile kuuldud, nähtud linde. Tarmo tasemeni jõudmiseks peame veel kaua temaga metsas jalutama.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
ROHELISE KOOLI TEGEVUSKAVA
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLIS 2021/22 Õ.-A.
Keskkonna töörühm arutas ja kinnitas 3. veebruaril 2022. selle õppeaasta Rohelise Kooli tegevuskava
ELURIKKUS
Elurikkuse suurendamiseks meie koolis:
9. Loodusainete õuesõppetundide uurida kes elavad meie kooliõues.
10. Paigutada kooliõue mesitaru, et saaks uurida mesilaste tegevust.
11. Ehitada putukahotelle kevadel
PRÜGI
Tegevused prügi teema parendamiseks meie koolis:
JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE
Jäätmetekke vähendamiseks meie koolis:
ELURIKKUS
Elurikkuse suurendamiseks meie koolis:
- Nunnunäitus sügisel – 6. klass korraldab
- Jätkata lindude talvist toitmist ja jälgida binokliga, kes külastavad lindude toidulauda - talv
- Kasvatada maitsetaimi koolisöökla jaoks – märts, aprill
- Kooliõues mitte niita igal pool - suvel
- Paigutada kooliõue linnupesakaste – märts, aprill
- Metsaistutustalgud mais
- Kõik klassid osalevad KIK õppeprogrammidel looduse paremaks tundma õppimiseks – aprill, mai
- klass. Koduloomad talu. MTÜ Metsaelu
- klass. Sisalikuretk rabas. Karula rahvuspargi keskus
- klass. Lähme rappa marjule. MTÜ Lilli Looduskeskus
- klass. Räätsadega rappa. RMK Kiidjärve külastuskeskus
- klass. Aastaring Alam-Pedjal. Tartumaa Keskkonnaamet
- klass. Metsakooslused Perajärvel. Karula Rahvuspargi Keskus
- klass. Orienteerumine maastikul. VVV
- klass. Matkatarkused looduses. RMK Kiidjärve külastuskeskus
- klass. Pinnavormide tekkelugu. MTÜ Maavillane
9. Loodusainete õuesõppetundide uurida kes elavad meie kooliõues.
10. Paigutada kooliõue mesitaru, et saaks uurida mesilaste tegevust.
11. Ehitada putukahotelle kevadel
PRÜGI
Tegevused prügi teema parendamiseks meie koolis:
- Leida võimalus eraldi koguda paberit.
- Sorteerimist võimaldavad prügikastid.
- Kutsuda külla Keskkonnake, kes õpetab algklassidele prügi sorteerimist.
JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE
Jäätmetekke vähendamiseks meie koolis:
- Mitte kasutada kooli üritustel ühekordeid nõusid.
- Korraldada taaskasutuslaat.
- Kasutada paberit säästlikult.
- Osaleda õppeprogrammidel Põllumajandusmuuseumi, et õpetada säästlikku suhtumist toitu.
- Toidu raiskamise teemal teeb uurimustöö Aleyna Batakcioglu 8. klassist ja koolimaja soojuskadu uurib Henri Sturm 8. klassist.
rohelise kooli teemad 2021/22 õ.-a.
Keskkonnaülevaatuse küsimustiku, keskkonnaauditi ja maailmakohviku ettepanekute põhjal otsustas keskkonnatöörühm oma 20. jaanuari 2022 a. koosolekul, et 2021/22 õppeaastal tegeleme põhjalikumalt teemadega: elurikkus, prügi ja jäätmetekke vähendamine.
seemnetest portreed
Tartu Ülikooli botaanikaaed kutsus õpilasi üles tegema seemnetest kunstiteoseid. Otsustasime üleskutse vastu võtta.
Tegime kõigile koolipere liikmetele e-koolis üleskutse, tuua kooli erinevaid seemneid. Kooli toodi suurel hulgal erineva suuruse ja värvusega seemneid. Jagasime seemned munakarpidesse ja otsisime koolimajast kokku kõik PVA-liimid ja pintslid. Maagilisel kuupäeval 21.12.21 korraldasime koolis seemnete töötoa. Ülesanne oli vanadele perfokaartidele (neid kasutasid teadlased info talletamiseks, ajal mil ei olnud veel guugeldamise võimalust) teha oma portree. Iga laps, 1.-9. klassini, meisterdas seemnetest oma näo. Meil on koolis 115 õpilast, mõned puudusid. Kokku valmis 107 tööd. Portreed said väga vahvad ja eriilmelised. Valminud tööd jäid vaheajal kuivama. 6-nda klassi piltide peal olid aga hiired jõule pidanud ning mõnusasti maiustanud. Nad tegid oma tööd uuesti.
Perfokaartidel on augud servades ja seetõttu oli võimalik kõik tööd villase lõngaga ühendada. Paigutasime tööd kooliastmeti ja nii tekkis suur, kolmeosaline kunstiteos. Ühendamise töö võtsid enda kanda õpetajad Margit, Aili ja Pille. Riputamiseks vajalikud puitliistud ja pakkimismaterjali andis meie endine õpetaja Tarmo Rello.
Veebruarikuus toimus botaanikaaias näitus seemnetest ja meie ühislooming oli näitusel üleval koos teiste ilusate seemnetest kunstiteostega. Direktor oli väga uhke ja näitas kooliperele botaanikaaiast saadedud fotot näitusest.
Aitäh kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes kunstiprojekti valmimisel osalesid või seemnetega varustamisega kaasa aitasid!
Pille Kangur
Pühajärve Põhikooli bioloogiaõpetaja
Vaata pilte seemnete töötoast ja valminud kunstiteosest.
Tegime kõigile koolipere liikmetele e-koolis üleskutse, tuua kooli erinevaid seemneid. Kooli toodi suurel hulgal erineva suuruse ja värvusega seemneid. Jagasime seemned munakarpidesse ja otsisime koolimajast kokku kõik PVA-liimid ja pintslid. Maagilisel kuupäeval 21.12.21 korraldasime koolis seemnete töötoa. Ülesanne oli vanadele perfokaartidele (neid kasutasid teadlased info talletamiseks, ajal mil ei olnud veel guugeldamise võimalust) teha oma portree. Iga laps, 1.-9. klassini, meisterdas seemnetest oma näo. Meil on koolis 115 õpilast, mõned puudusid. Kokku valmis 107 tööd. Portreed said väga vahvad ja eriilmelised. Valminud tööd jäid vaheajal kuivama. 6-nda klassi piltide peal olid aga hiired jõule pidanud ning mõnusasti maiustanud. Nad tegid oma tööd uuesti.
Perfokaartidel on augud servades ja seetõttu oli võimalik kõik tööd villase lõngaga ühendada. Paigutasime tööd kooliastmeti ja nii tekkis suur, kolmeosaline kunstiteos. Ühendamise töö võtsid enda kanda õpetajad Margit, Aili ja Pille. Riputamiseks vajalikud puitliistud ja pakkimismaterjali andis meie endine õpetaja Tarmo Rello.
Veebruarikuus toimus botaanikaaias näitus seemnetest ja meie ühislooming oli näitusel üleval koos teiste ilusate seemnetest kunstiteostega. Direktor oli väga uhke ja näitas kooliperele botaanikaaiast saadedud fotot näitusest.
Aitäh kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes kunstiprojekti valmimisel osalesid või seemnetega varustamisega kaasa aitasid!
Pille Kangur
Pühajärve Põhikooli bioloogiaõpetaja
Vaata pilte seemnete töötoast ja valminud kunstiteosest.
MAAILMAKOHVIK
20. detsember 2021. a. toimus koolis kaks kohvikut jõulukohvik ja maailmakohvik. Jõulukohvikus müüdi iga klasside koostööna valminud küpsetisi. Maailmakohviku eesmärgiks oli täiendada Rohelise kooli projekti värskete ideedega.
Koolimaja erinevatele korrustele olid pandud suured paberilehed ja terve klassiga tuli liikuda ühe plakati juurest teise juurde, arutleda Rohelise Kooli erinevate teemade üle ja panna parimad ideed ja ettepanekud lehele kirja.
20. detsembri maailmakohvikus ja 22. oktoobri lõimingupäeval tehtud ettepanekud Pühajärve kooli muutmiseks rohelisemaks kooliks:
Ettepanekud õueala parendamiseks:
1. Õuealale rohkem skulptuure ja kunsti.
2. Võiks kasvatada porgandeid, maitsetaimi ja ravimtaimi.
3. Rohkem liikumisvõimalusi
4. Koolil võiks olla välijõusaal ja park
5. Võiks teha staadionile veel midagi
6. Külakiik
7. Õues võiks olla kuuldav koolikell
8. Asfaldiparandus
9. Õueala võiks olla suurem
Ettepanekud toidu teema parendamiseks:
Ettepanekud tervise ja heaolu parendamiseks:
1. Õuevahetund võiks olla pikem või iga vahetund.
2. Võiks olla tantsuvahetund.
3. Pipi spungirada võiks rohkem kasutada.
4. Iga päev võiks olla sööklas puuvilja.
5. Kraanivesi võiks olla puhtam.
6. Tunnis võiks igalühel olla oma joogipudel.
7. Koolis võiks olla õppeaed, kus saaks kasvatada mahetoitu.
8. Koolis võiks olla vaikusetuba.
9. Õpilastel võiks olla võimalik avaldada arvamust, mis toite nad tahaksid süüa.
10. Rohkem puuvilja puid.
11. Nädalas vähemalt 2 mänguvahetundi.
12. Liigu vahetundides rohkem
13. Süüa rohkem puu- ja juurvilja
Ettepanekud vee kokkuhoiuks:
1. Rohkem tähelepanu sellele, et kraan saaks alati korralikult suletud.
2. WC-potid välja vahetada, et need oleks kahesüsteemsed.
3. Võtan alati joogivett ainult nii palju vett kui vaja on.
4. Koguda lillede kastmiseks vihmavett.
5. Jälgida vee tarbimist, et see oleks väiksem.
6. Võiks juba nooremas eas selgitada lastele magevee tähtsust.
7. Peale kehalist dušši all käies, jälgin vee tarbimist.
8. Guašši topsi tühjendad ainult vajadusel.
9. Uuendada kindla ajatsükli vahel veetorusid.
10. Veeavariide vältimiseks ei lase kraanikausist alla suuri asju.
11. Vett korduv kasutada.
Ettepanekud transpordi teema parendamiseks:
1. Suur ja hea rattaparkla.
2. Kaldus äärekivid rattale.
3. Pikemad kergliiklusteed.
4. Parklasse killustik.
5. Bussijaama varjualune.
6. Kuni 5 km raadiuses tulla kooli rattaga.
7. Kindel bussigraafik.
8. Koolibussid, mitte Go buss.
Ettepanekud prügi teema parendamiseks:
1. Prügikaste võiks olla rohkem.
2. Prügi peab alati viskama prügikasti.
3. Prügi peaks sorteerima.
4. Taaskasutamine
5. Sorteerimist võimaldavad prügikastid
6. Ei viska prügi maha
7. Metsa prügikast
8. Ümberringi võiks olla puidust prügikaste
9. Rohkem kompostihunnikuid
Ettepanekud jäätmetekke vähendamiseks:
1. Koolis tekkivad orgaanilised jäätmed kompostida.
2. Sorteerimist võimaldavad prügikastid.
3. Teha teavitustööd, miks kool üritab jäätmeteket vähendada.
4. Paberi taaskasutamine igal viisil.
5. Toidujääkide parem sorteerimine.
6. Korraldada taaskasutuslaat.
7. Plastikut vähem kasutada
8. Kasvatame ise toitu
9. Taaskasutada pakendeid.
Ettepanekud elurikkuse suurendamiseks:
1. Kooliõue panna lindude jooginõu.
2. Uurida, kes elavad meie kooliõues. Teha nimekiri meie kooliõues elavatest taimedest ja loomadest.
3. Võiks olla rohkem õitsvaid taimi, mis meelitavad kimalasi, mesilasi ja liblikaid.
4. Paneks kooli juurde mesitaru.
5. Linnupesakaste võiks rohkem olla.
6. Uued linnupesakastid.
7. Kõikidesse klassidesse rohkem lilli.
8. Ära niida
9. Tiik
10. Istutada rohelisi taimi.
Ettepanekud energia kokkuhoiuks:
1.Parandada ventilatsioonisüsteemi
2. Torude soojustamine
3. Vahetada vananenud valgussüsteem välja säästlikuma vastu
4. Välisfassaadi soojustamine.
5. Toast lahkudes kustutad tuled.
6. Liikumisanduriga tuled.
7. Päikesepaneelid.
8. Ei raiska vett
9. Tuulikud ja akudega paneelid.
10. Koolis ei ole telefonis kui selleks ei ole vajadust.
11. Anduriga kraanid.
Koolimaja erinevatele korrustele olid pandud suured paberilehed ja terve klassiga tuli liikuda ühe plakati juurest teise juurde, arutleda Rohelise Kooli erinevate teemade üle ja panna parimad ideed ja ettepanekud lehele kirja.
20. detsembri maailmakohvikus ja 22. oktoobri lõimingupäeval tehtud ettepanekud Pühajärve kooli muutmiseks rohelisemaks kooliks:
Ettepanekud õueala parendamiseks:
1. Õuealale rohkem skulptuure ja kunsti.
2. Võiks kasvatada porgandeid, maitsetaimi ja ravimtaimi.
3. Rohkem liikumisvõimalusi
4. Koolil võiks olla välijõusaal ja park
5. Võiks teha staadionile veel midagi
6. Külakiik
7. Õues võiks olla kuuldav koolikell
8. Asfaldiparandus
9. Õueala võiks olla suurem
Ettepanekud toidu teema parendamiseks:
- Rajada oma kooliaed
- Mitte raisata toitu, süüa õigetes kogustes
- Kord nädalas lihavaba päev
- Üle jääv puhas toit jagada abivajajatele (üksikud vanurid, lasterikkad pered – koostöös valla sotsiaaltöötajaga)
- Oma kooli kokk
- Rohkem taimetoitu
- Mitmekesisem toit
- Eestimaine toit
- Koolil võiks olla oma kohvik
- Julge proovida uusi toite ja maitseid
- Sööge rohkem värsket salatit!
Ettepanekud tervise ja heaolu parendamiseks:
1. Õuevahetund võiks olla pikem või iga vahetund.
2. Võiks olla tantsuvahetund.
3. Pipi spungirada võiks rohkem kasutada.
4. Iga päev võiks olla sööklas puuvilja.
5. Kraanivesi võiks olla puhtam.
6. Tunnis võiks igalühel olla oma joogipudel.
7. Koolis võiks olla õppeaed, kus saaks kasvatada mahetoitu.
8. Koolis võiks olla vaikusetuba.
9. Õpilastel võiks olla võimalik avaldada arvamust, mis toite nad tahaksid süüa.
10. Rohkem puuvilja puid.
11. Nädalas vähemalt 2 mänguvahetundi.
12. Liigu vahetundides rohkem
13. Süüa rohkem puu- ja juurvilja
Ettepanekud vee kokkuhoiuks:
1. Rohkem tähelepanu sellele, et kraan saaks alati korralikult suletud.
2. WC-potid välja vahetada, et need oleks kahesüsteemsed.
3. Võtan alati joogivett ainult nii palju vett kui vaja on.
4. Koguda lillede kastmiseks vihmavett.
5. Jälgida vee tarbimist, et see oleks väiksem.
6. Võiks juba nooremas eas selgitada lastele magevee tähtsust.
7. Peale kehalist dušši all käies, jälgin vee tarbimist.
8. Guašši topsi tühjendad ainult vajadusel.
9. Uuendada kindla ajatsükli vahel veetorusid.
10. Veeavariide vältimiseks ei lase kraanikausist alla suuri asju.
11. Vett korduv kasutada.
Ettepanekud transpordi teema parendamiseks:
1. Suur ja hea rattaparkla.
2. Kaldus äärekivid rattale.
3. Pikemad kergliiklusteed.
4. Parklasse killustik.
5. Bussijaama varjualune.
6. Kuni 5 km raadiuses tulla kooli rattaga.
7. Kindel bussigraafik.
8. Koolibussid, mitte Go buss.
Ettepanekud prügi teema parendamiseks:
1. Prügikaste võiks olla rohkem.
2. Prügi peab alati viskama prügikasti.
3. Prügi peaks sorteerima.
4. Taaskasutamine
5. Sorteerimist võimaldavad prügikastid
6. Ei viska prügi maha
7. Metsa prügikast
8. Ümberringi võiks olla puidust prügikaste
9. Rohkem kompostihunnikuid
Ettepanekud jäätmetekke vähendamiseks:
1. Koolis tekkivad orgaanilised jäätmed kompostida.
2. Sorteerimist võimaldavad prügikastid.
3. Teha teavitustööd, miks kool üritab jäätmeteket vähendada.
4. Paberi taaskasutamine igal viisil.
5. Toidujääkide parem sorteerimine.
6. Korraldada taaskasutuslaat.
7. Plastikut vähem kasutada
8. Kasvatame ise toitu
9. Taaskasutada pakendeid.
Ettepanekud elurikkuse suurendamiseks:
1. Kooliõue panna lindude jooginõu.
2. Uurida, kes elavad meie kooliõues. Teha nimekiri meie kooliõues elavatest taimedest ja loomadest.
3. Võiks olla rohkem õitsvaid taimi, mis meelitavad kimalasi, mesilasi ja liblikaid.
4. Paneks kooli juurde mesitaru.
5. Linnupesakaste võiks rohkem olla.
6. Uued linnupesakastid.
7. Kõikidesse klassidesse rohkem lilli.
8. Ära niida
9. Tiik
10. Istutada rohelisi taimi.
Ettepanekud energia kokkuhoiuks:
1.Parandada ventilatsioonisüsteemi
2. Torude soojustamine
3. Vahetada vananenud valgussüsteem välja säästlikuma vastu
4. Välisfassaadi soojustamine.
5. Toast lahkudes kustutad tuled.
6. Liikumisanduriga tuled.
7. Päikesepaneelid.
8. Ei raiska vett
9. Tuulikud ja akudega paneelid.
10. Koolis ei ole telefonis kui selleks ei ole vajadust.
11. Anduriga kraanid.
NOORE LOODUSKAITSJA EKSPEDITSIOON
|
|
Noore looduskaitsja kolmas ekspeditsioon „Otsides Soome Laiakivi“ toimus 20. detsembril 2021. a. Matk algas Arula külas, kus tegime jalgsirännaku Liisi Peetsi juhendamisel.
Kivi ümbermõõt on 20,15 m
Kõrgus 2,65 m
Kaal umbes 150 tonni
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
Kivi ümbermõõt on 20,15 m
Kõrgus 2,65 m
Kaal umbes 150 tonni
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
NOORE LOODUSKAITJA TALGUPÄEV
Neljapäeval, 2. detsembril algusega kell 12 toimus Junior Rangeri ehk Noore Looduskaitsja teine kokkusaamine, mille korraldasime seekord talgupäevana.
Talgutööks oli II kaitsekategooria liigi harivesiliku sigimistiikide taastamine. Eemaldasime tiikide ümbrusest võsa. Talgulised olid tublid . Suuremad saagisid ja raiusid võsa, väiksemad tassisid oksad lõkkesse. Talgupäeva lõpetasime meeleoluka Otepää mänguga looduskeskuses.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga
Talgutööks oli II kaitsekategooria liigi harivesiliku sigimistiikide taastamine. Eemaldasime tiikide ümbrusest võsa. Talgulised olid tublid . Suuremad saagisid ja raiusid võsa, väiksemad tassisid oksad lõkkesse. Talgupäeva lõpetasime meeleoluka Otepää mänguga looduskeskuses.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga
KESKKONNATEADLIKKUSE UURING
25. novembril 2021. a. oli kooliperel e-õppepäev ja üheks ülesandeks oli kooliperel täita kodus vanematega arutades ja koostöös Pühajärve Põhikooli keskonnateadlikkuse küsimustik.
Vaata küsitluse tulemusi:
docs.google.com/forms/d/10yuLB6yHCO5NtsC0t1-nKN0wrPrRk4z8lMteqgHibkY/viewanalytics
Vaata küsitluse tulemusi:
docs.google.com/forms/d/10yuLB6yHCO5NtsC0t1-nKN0wrPrRk4z8lMteqgHibkY/viewanalytics
otepääl said esmakordselt kokku noored looduskaitsjad
26. oktoober 2021 oli märgiline päev, mil said esmakordselt kokku Otepää noored looduskaitsjad. Nimelt korraldatakse Eestis alates 2004. aastast koostöös Euroopa kaitsealade liiduga noore looduskaitsja kursusi (inglise keeles Junior Ranger). Kui viimati liitus programmiga Alutaguse rahvuspark 2019. aastal, siis nüüd oli Otepää kord.
Meil on väga hea meel, et programmi vastu on huvi kohapeal olemas. Ligi paarkümmend noort on avaldanud soovi programmist osa võtta, esimesele kokkusaamisele jõudsid neist veidi üle poolte – 12 noort. Eks ajad on keerulised, midagi pole teha.
Saanud kokku Otepää looduskeskuses, võttis allakirjutanu ohjad enda kätte, aidates osalejatel omavahel tuttavaks saada, tutvustades noore looduskaitsja programmi nii Eestis kui mujal Euroopas ja tehes lühikese sissejuhatuse loodushoiu ajalukku Otepääl. Seejärel süüviti näituse abil rühmade kaupa Otepää maastike iseärasustesse. Ning kuldse villakuga mõõtu võttes oli hea meel kolme rühma võrdse tulemuse üle – kõik said kirja 50 punkti.
Saanud kehakinnitust Madsa spordikeskuse juures, seati sammud Otepää maastikele. Meie jaoks olid matkaprogrammi pannud kokku Pühajärve põhikooli õpetajad Peeter ja Pille Kangur. Saime selgeks, kuidas mõõta käepäraste vahenditega künka kõrgust, legendaarsel Seinamäel aga künka nõlva kallet.
Möödudes oma viiekilomeetrisel rännakul järjest kolmest järvest, õppisime neid kirjeldama ja analüüse tegema. Kokkuvõttes võib öelda, et meie sügavaimas, Peitlemäe järves, kui ka Tornijärves ja Kääriku järves oli lämmastiku- ja fosforisisaldus proovivõtukohas minimaalne. Tornijärvel nägi nii mõnigi esmakordselt nõukogude ajastu moodsaid suvilaid. Põhiliselt sel ajal järve äärde ehitatu on siiani hästi säilinud.
Seinamäel rääkis Otepää looduse üks parimaid tundjaid Tarmo Evestus kaitse korraldamisest kaitseala metsades. Osalejad said vastuse küsimusele, miks on ikka vaja sihtkaitsevöönditesse jätta puud lihtsalt surema.
Viis kilomeetrit koos ülesannete lahendamisega oli piisavalt väsitav, et isegi olenemata kaasa pandud toidupakikestest tundsid osalejad vajadust puhata ja süüa. Nii viis buss meid Kappermäe seltsimajja, kus saime kõhud järjekordselt täis, pidasime maha loodusmängu ning seejärel asusime vaatama Matsalu loodusfilmide festivalil Matsalu rahvuspargi eripreemia saanud filmi „Kurepoja pikk teekond“ (Kurepojan pitkä matka, autor Jouni Hiltunen). Meile oli oma tehnikaga tulnud selleks appi Pedajamäe küla filmiklubi. Pole küll Bond, nagu mõni noor tõdes, aga saime väga põhjaliku ülevaate sookurgede elust. Loodetavasti suudab inimene pidada maakeral vähemalt nii kaua selle kauni linnuliigi kõrval vastu kui sookurg seni on suutnud.
Noore looduskaitsja laager toimus keskkonnaameti ja Pühajärve põhikooli koostöös. Noore looduskaitsja programmist saab lugeda lähemalt nii kaitsealad.ee lehelt kui ka keskkonnaameti kodulehelt.
Margit Turb
Meil on väga hea meel, et programmi vastu on huvi kohapeal olemas. Ligi paarkümmend noort on avaldanud soovi programmist osa võtta, esimesele kokkusaamisele jõudsid neist veidi üle poolte – 12 noort. Eks ajad on keerulised, midagi pole teha.
Saanud kokku Otepää looduskeskuses, võttis allakirjutanu ohjad enda kätte, aidates osalejatel omavahel tuttavaks saada, tutvustades noore looduskaitsja programmi nii Eestis kui mujal Euroopas ja tehes lühikese sissejuhatuse loodushoiu ajalukku Otepääl. Seejärel süüviti näituse abil rühmade kaupa Otepää maastike iseärasustesse. Ning kuldse villakuga mõõtu võttes oli hea meel kolme rühma võrdse tulemuse üle – kõik said kirja 50 punkti.
Saanud kehakinnitust Madsa spordikeskuse juures, seati sammud Otepää maastikele. Meie jaoks olid matkaprogrammi pannud kokku Pühajärve põhikooli õpetajad Peeter ja Pille Kangur. Saime selgeks, kuidas mõõta käepäraste vahenditega künka kõrgust, legendaarsel Seinamäel aga künka nõlva kallet.
Möödudes oma viiekilomeetrisel rännakul järjest kolmest järvest, õppisime neid kirjeldama ja analüüse tegema. Kokkuvõttes võib öelda, et meie sügavaimas, Peitlemäe järves, kui ka Tornijärves ja Kääriku järves oli lämmastiku- ja fosforisisaldus proovivõtukohas minimaalne. Tornijärvel nägi nii mõnigi esmakordselt nõukogude ajastu moodsaid suvilaid. Põhiliselt sel ajal järve äärde ehitatu on siiani hästi säilinud.
Seinamäel rääkis Otepää looduse üks parimaid tundjaid Tarmo Evestus kaitse korraldamisest kaitseala metsades. Osalejad said vastuse küsimusele, miks on ikka vaja sihtkaitsevöönditesse jätta puud lihtsalt surema.
Viis kilomeetrit koos ülesannete lahendamisega oli piisavalt väsitav, et isegi olenemata kaasa pandud toidupakikestest tundsid osalejad vajadust puhata ja süüa. Nii viis buss meid Kappermäe seltsimajja, kus saime kõhud järjekordselt täis, pidasime maha loodusmängu ning seejärel asusime vaatama Matsalu loodusfilmide festivalil Matsalu rahvuspargi eripreemia saanud filmi „Kurepoja pikk teekond“ (Kurepojan pitkä matka, autor Jouni Hiltunen). Meile oli oma tehnikaga tulnud selleks appi Pedajamäe küla filmiklubi. Pole küll Bond, nagu mõni noor tõdes, aga saime väga põhjaliku ülevaate sookurgede elust. Loodetavasti suudab inimene pidada maakeral vähemalt nii kaua selle kauni linnuliigi kõrval vastu kui sookurg seni on suutnud.
Noore looduskaitsja laager toimus keskkonnaameti ja Pühajärve põhikooli koostöös. Noore looduskaitsja programmist saab lugeda lähemalt nii kaitsealad.ee lehelt kui ka keskkonnaameti kodulehelt.
Margit Turb
KESKKONNAAUDIT PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLIS
22.oktoobril 2021. a. tutvustas õp. Peeter Kangur tervele kooliperele Rohelise kooli programmi.
Järgmisena jagasime meie kooli keskkonnaauditi läbi viimiseks igale klassile ühe teema.
1. klass - ÕUEALA
2. klass - TOIT
3. klass - TERVIS JA HEAOLU
4. klass - VESI
5. klass - TRANSPORT
6. klass - PRÜGI
7. klass - JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE
8. klass - ELURIKKUS
9. klass - ENERGIA
Esialgu jäid uurimise alt välja 3 teemat: KLIIMAMUUTUSED, GLOBAALNE KODAKONDSUS ning RANNIK JA MERI. Esmalt tahame nende teemade kohta rohkem teada saada, siis uurime lähemalt kuidas meie koolis olukord on.
Iga klass sai endale küsimustiku, mida koolimajas ja kooli ümbruses uurida. Keskkonnaauditi läbiviimiseks kasutasime Tartu Loodusmaja lehel olevat FEE koostatud näidisküsimustiku.
Tore oli hiljem kuulda kuidas küsimustiku korralikuks täitmiseks helistati kooli söökla juhatajale, maitsti vett, jalutati kooliõues, küsitleti õpilasi ja õpetajaid.
Pärast uurimustööd, küsimustiku täitmist ja arutelusid klassides, tutvustas iga klass oma uuringu tulemusi ja ettepanekuid olukorra muutmiseks tervele kooliperele.
| ROHELINE KOOL TUTVUSTUS 22.10.2021.pptx |
moodustasime keskkonnatöörühma
21. oktoobril 2021. a. tutvustasid õp. Pille ja Peeter Kangur Pühajärve Põhikooli õpilasomavalitsuse liikmetele Rohelise kooli programmi
Moodustati töörühm, kuhu kuuluvad kõik õpilasomavalitsuse liikmed:
9.klass Silver Ostrat, Paula Puksov
8.klass Ruuben Jaagant, Henri Sturm
7.klass Elsa Naruski, Paul Aares Fjodorov, Saskia Treufeld
6.klass Rasmus Rätsepso, Urmo Künnapuu
5.klass Säde Lepp, Anastasija Rõžkova, Ott Ostrat
4.klass Madli Jussila
Õpetajad; Tiina Kukk (õpetaja, ja õppealajuhataja), Teet Reedi (hoolekogu esimeesl ja lapsevanem), Pille Kangur (õpetaja ja lapsevanem, Rohelise Kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis) ja Peeter Kangur (õpetaja, lapsevanem ja Rohelise kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
Moodustati töörühm, kuhu kuuluvad kõik õpilasomavalitsuse liikmed:
9.klass Silver Ostrat, Paula Puksov
8.klass Ruuben Jaagant, Henri Sturm
7.klass Elsa Naruski, Paul Aares Fjodorov, Saskia Treufeld
6.klass Rasmus Rätsepso, Urmo Künnapuu
5.klass Säde Lepp, Anastasija Rõžkova, Ott Ostrat
4.klass Madli Jussila
Õpetajad; Tiina Kukk (õpetaja, ja õppealajuhataja), Teet Reedi (hoolekogu esimeesl ja lapsevanem), Pille Kangur (õpetaja ja lapsevanem, Rohelise Kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis) ja Peeter Kangur (õpetaja, lapsevanem ja Rohelise kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
PÜHAJÄRVE KOOL LIITUS ROHELISE KOOLI PROGRAMMIGA
20. oktoobril 2021. a. liitus Pühajärve kool Rohelise kooli programmiga.
Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Tänased lapsed ja noored otsustavad tulevikus, milleses maailmas elame, kuidas Maa rikkust kasutatakse.
Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi kooli või lasteaia tegemistesse ning seda süsteemselt ja terviklikult. Rohelise kooli võrgustiku seminarid pakuvad nii toetust kui inspiratsiooni, erinevad rahvusvahelised või Eesti võrgustiku kampaaniad ja algatused aitavad kaasa õppeasutuses muutuste loomisele.
Edukat programmis osalemist tõendab haridusasutusele omistatav ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud keskkonnamärgis “Roheline lipp”.
Eestis on Rohelise kooli programmiga liitunud üle 170 kooli ja lasteaia. Üle maailma on võrgustikus veel 70 riiki ja üle 56 000 õppeasutuse.
Rohkem infot Tartu Loodusmaja lehelt: www.tartuloodusmaja.ee/roheline-kool/
Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Tänased lapsed ja noored otsustavad tulevikus, milleses maailmas elame, kuidas Maa rikkust kasutatakse.
Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi kooli või lasteaia tegemistesse ning seda süsteemselt ja terviklikult. Rohelise kooli võrgustiku seminarid pakuvad nii toetust kui inspiratsiooni, erinevad rahvusvahelised või Eesti võrgustiku kampaaniad ja algatused aitavad kaasa õppeasutuses muutuste loomisele.
Edukat programmis osalemist tõendab haridusasutusele omistatav ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud keskkonnamärgis “Roheline lipp”.
Eestis on Rohelise kooli programmiga liitunud üle 170 kooli ja lasteaia. Üle maailma on võrgustikus veel 70 riiki ja üle 56 000 õppeasutuse.
Rohkem infot Tartu Loodusmaja lehelt: www.tartuloodusmaja.ee/roheline-kool/
VIRTUAALNÄITUS MESILASTEST
Vaata huvitavat ja harivat mesilaste elu tutvustavat virtuaalnäitust: https://mesionhea.ee/mesilasedjamaailm/
SAMBLIKE VAATLUS
MAAILMAKORISTUSPÄEV
Reedel, 17. septembril 2021. a. oli Pühajärve Põhikooli lastel maailmakoristuspäev. Erinevatel klassidel oli koristusaeg erinevatel tundidel. Viies klass ehk meie klass koristas bussijaama. Meie läksime koristama 5. tunni ajal. Kui meil oli neli tundi ära olnud, läksime me riietusruumi, panime üleriided selga ja töökindad kätte. Seejärel kogunesime maja ette, kus anti meile kotid ja öeldi kuhu peame koristama minema. Me leidsime 45 minuti jooksul uskumatult palju prügi näiteks klaasi, kilet ja muud sellist. Käisime päris kaugel metsas ja korjasime kokku kõik prügi, mis me leidsime. Pärast tegime grupipildi koos prahiga ja siis viskasime prügi prügikasti. Seda prügi poleks pidanud seal metsas algusest peale olema, see oleks pidanud algusest peale prügikastis olema. Prügi hulgast võtsime välja paar vana ja tervet tindipotti, mille panime eesti keele klassi. Kuna meile tundus, et 5. tunni ajal jäi palju prahti metsa, siis läksime viiekesi 6. tunni ajal tagasi ja korjasime selle ära. Selle prügi hulgas oli näiteks plekkvann ja palju vanu konservipurke. Meile meeldib loodust koristada ja meil oli selle aja jooksul väga-väga lõbus. Päev möödus kiiresti ja meil oli tore. Me teeksime seda teinekordki. Aga üht peab ütlema: Inimesed, ärge visake prahti loodusesse, selle koht on prügikastis!!!
Säde Lepp
5. klass
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/pZ1A37md6nkyvAxp8
Säde Lepp
5. klass
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/pZ1A37md6nkyvAxp8
