PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI ROHELISE KOOLI TEGEMISED 2024/25 Õ.-A.
PUDRUPÄEV JA MOOSIKONKURSS
Neljapäeval, 10. oktoobril pakkusid 6-nda klassi tüdrukud koos õp. Kaiga rahvusvahelise pudrupäeva puhul putru. Valikus oli kaerahelbe-, kaeraklii- ja hirsipuder. Terve koolipere maitses putusid, mis maitsesid imehästi. Pudru kõrvale võis valida moosi paljude keediste hulgas, sest samal ajal pudrupäevaga toimus ka keedisekonkurss. Kokku oli konkurssile toodud 23 erineva maitse ja värvusega moosi. Toimus pimetestimine. Igal maitsjal oli võimalus ainult ühele moosile oma hääl anda. Ülesanne oli keeruline, sest kõik moosid maitsesid väga hästi.
Suur tänu kõigile moosi konkurssist osavõtjatele ja õp. Tiinale moosikonkurssi korraldamise eest! Parim moos selgub peagi.
Aitäh õp. Kaile ja 6-nda klassi tüdrukutele maitsva pudru eest!
Pille Kangur
Suur tänu kõigile moosi konkurssist osavõtjatele ja õp. Tiinale moosikonkurssi korraldamise eest! Parim moos selgub peagi.
Aitäh õp. Kaile ja 6-nda klassi tüdrukutele maitsva pudru eest!
Pille Kangur
MOODUSTATI KESKKONNATÖÖRÜHM JA VALITI SELLE ÕPPEAASTA
ROHELISE KOOLI TEEMAD
26. septembril 2024. a. tutvustas õp. Pille Kangur Pühajärve Põhikooli õpilasomavalitsuse liikmetele Rohelise Kooli tegemisi.
Moodustati töörühm, kuhu kuuluvad kõik õpilasomavalitsuse liikmed:
5. kl Mariel Rätsepso, Saara Siilbek, Mihkel Mati Naruski;
6. kl Maarja Türk, Lenna Jete Jaanus;
7. kl Rauno Almar, Laas Kaasik;
8. kl Anastasija Rõžkova, Grete- Marie Türk, Ott Ostrat
9. kl Rainer Melsas, Rasmus Rätsepso
Tiina Kukk (õpetaja, ÕOV juht)
Kerli Kera (lasteaia esindaja ja lapsevanem)
Kätlin Metsar (lasteaia esindaja ja lapsevanem)
Pille Kangur (õpetaja ja lapsevanem, Rohelise Kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
Peeter Kangur (õpetaja, lapsevanem ja Rohelise kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
Valida 2024/25 teemadeks VESI, TOIT JA GLOBAALNE KODAKONDSUS
Moodustati töörühm, kuhu kuuluvad kõik õpilasomavalitsuse liikmed:
5. kl Mariel Rätsepso, Saara Siilbek, Mihkel Mati Naruski;
6. kl Maarja Türk, Lenna Jete Jaanus;
7. kl Rauno Almar, Laas Kaasik;
8. kl Anastasija Rõžkova, Grete- Marie Türk, Ott Ostrat
9. kl Rainer Melsas, Rasmus Rätsepso
Tiina Kukk (õpetaja, ÕOV juht)
Kerli Kera (lasteaia esindaja ja lapsevanem)
Kätlin Metsar (lasteaia esindaja ja lapsevanem)
Pille Kangur (õpetaja ja lapsevanem, Rohelise Kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
Peeter Kangur (õpetaja, lapsevanem ja Rohelise kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
Valida 2024/25 teemadeks VESI, TOIT JA GLOBAALNE KODAKONDSUS
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI ROHELISE KOOLI TEGEMISED 2023/24 Õ.-A.
ÕPPEKÄIK LUHASOOS
2. aprillil 2024. a. võtsid 8-nda ja 9-nda klassi õpilased osa Karula Rahvuspargi õppeprogrammist “Uurime raba”. Matkasime 5 km pikkusel Luhasoo õpperajal. Kõik tingimused õuesõppeks olid suurepärased – mõnus seltskond, 17 soojakraadi, päike ja rõõmsameelne giid Helen Kivisild. Nägime erinevaid soo arenguastmeid – madalsoo, siirdesoo, raba. Tutvusime rabataimedega. Tupp-villpea alustas õitsemist, sookailu lõhn hullutas ja eelmise aasta jõhvikad maitsesid hapult. Töölehele kleepisime rabataimede lehti. Jõhvikal on väga suured marjad aga imepisikesed lehed. Rabajärves nautis luigeparv kaunist ilma, meie aga mõõtsime vee temperatuuri – 9 kraadi. Rabamätta sees oli ainult 6 kraadi sooja. Rabasaarel tegime pikniku ja nautisime kaasa pandud sööki. Giid pani meid mõtlema looduse hüvedest. Me saame tasuta hingata puhast õhku, korjata marju, puhata looduses. Me ei mõtle sellele igapäevaselt mida loodus meile tasuta pakub. Viimane lõbus ülesanne oli toiduahela mäng.
Aitäh mõnusa matka eest ilmataadile, 8. ja 9. klassi õpilastele, KIK-le ja giid Helenile!
Pille Kangur
Õp. Pille pildid: VAATA
Aitäh mõnusa matka eest ilmataadile, 8. ja 9. klassi õpilastele, KIK-le ja giid Helenile!
Pille Kangur
Õp. Pille pildid: VAATA
47 pesakasti metsalindudele
22. märtsil 2024. a. sõitsid 1., 4. ja 5. klass Unikülla, et Vanaku metsa paigutada pesakastid mis 7.-9. klassi poisid juba sügisel tööõpetuse tunnis meisterdasid. Metsas olid meie saatjad Metsatervenduse OÜ projektijuht Kaja Papagoi ja metsaülem Anti Rallmann.
Õpilased paigutasid metsa 47 pesakasti. Hektari peale panime 2-3 pesakasti. Meie pesakastid sobivad tihastele, porrile, must-kärbsenäpile. Pesakastid käe otsas jalutasime maha mitu kilomeetrit. Selle väikse matka ajal nägime palju põnevat. Näiteks erinevate loomade junne: kitsed, jänesed, metssead, põder, karu ja laanepüü. Põdra kraapimisjälgi oli mitme puu peal. Saime teada, et talvel sööb põder kuni 40 kg puukoort päevas. Karu seljasügamispuu juures sai mõõta kes on suurem. Karu oli pikem.
Pesakastid puude otsa paigutatud, algas lõkkeõhtu. Sai sõbraga juttu ajada ja viinerit-leiba-vahukomme grillida.
Väga tore päev oli!
Õpilased paigutasid metsa 47 pesakasti. Hektari peale panime 2-3 pesakasti. Meie pesakastid sobivad tihastele, porrile, must-kärbsenäpile. Pesakastid käe otsas jalutasime maha mitu kilomeetrit. Selle väikse matka ajal nägime palju põnevat. Näiteks erinevate loomade junne: kitsed, jänesed, metssead, põder, karu ja laanepüü. Põdra kraapimisjälgi oli mitme puu peal. Saime teada, et talvel sööb põder kuni 40 kg puukoort päevas. Karu seljasügamispuu juures sai mõõta kes on suurem. Karu oli pikem.
Pesakastid puude otsa paigutatud, algas lõkkeõhtu. Sai sõbraga juttu ajada ja viinerit-leiba-vahukomme grillida.
Väga tore päev oli!
PÕNEVAD SPORDIALAD
Sel aastal tutvustavad klassid uusi või hoopis endiseid põnevaid olümpiaalasid.
23. oktoobril 2023 said sõna 9. klass, kes tutvustas korfballi (ei ole kirjaviga!) ning 8. klass: kriket.
4. detsembril 2023 süvenes 7. klass sportronimise saladustesse, 6. klass tutvustas lauldes suusaballetti ning 4. klass demonstreeris sünkroonujumise võlusid.
15. märtsil 2024 demonstreeris lasteaed köievedu (jah, see polegi pelgalt jaanipäeva spordiala!). Mõlemad võistkonnad olid väga tasavägised, jäädi viiki! Esimene klass tutvustas kelgukoerte võidusõitu, teine klass rulatamist ning kolmandikud lainesurfi. 5. klass andis ülevaate BMXist kui olümpiaalast ning õpetajad breiktantsust. Olime külla kutsunud nüüd juba "pensionil" oleva breikari Alar Orula, kes demonstreerid breidgi põhiliikumisi ja pani julgemad ja õpihimulised breigisamme tegema. Oli väga vahva!
Tänud kõikidele esinenud õpilastele ning neid juhendanud klassujuhatajatele! Väga põnevad ettekanded!
23. oktoobril 2023 said sõna 9. klass, kes tutvustas korfballi (ei ole kirjaviga!) ning 8. klass: kriket.
4. detsembril 2023 süvenes 7. klass sportronimise saladustesse, 6. klass tutvustas lauldes suusaballetti ning 4. klass demonstreeris sünkroonujumise võlusid.
15. märtsil 2024 demonstreeris lasteaed köievedu (jah, see polegi pelgalt jaanipäeva spordiala!). Mõlemad võistkonnad olid väga tasavägised, jäädi viiki! Esimene klass tutvustas kelgukoerte võidusõitu, teine klass rulatamist ning kolmandikud lainesurfi. 5. klass andis ülevaate BMXist kui olümpiaalast ning õpetajad breiktantsust. Olime külla kutsunud nüüd juba "pensionil" oleva breikari Alar Orula, kes demonstreerid breidgi põhiliikumisi ja pani julgemad ja õpihimulised breigisamme tegema. Oli väga vahva!
Tänud kõikidele esinenud õpilastele ning neid juhendanud klassujuhatajatele! Väga põnevad ettekanded!
ESIMENE KLASS KELGUKOERTEL KÜLAS
Selle õppeaasta läbivaks teemaks on liikumine ja kevadel ootavad meid ees olümpiamängud. Ettevalmistusperioodil peab iga klass tutvustama ühte unustatud või alles olümpiamängude kavva võetavat spordiala. Juhuse tahtel sattus 1. klassile kelgukoerte võidusõit.
Kui hakkasime materjali uurima, siis teadsime ainult, et koer on koduloom ja et koeri võib ka kelgu ette panna. Kuidas aga käib sõit koerarakendiga? Sellest polnud meil mingit ettekujutust ning otsustasime terve klassiga minna seda proovima.
21. veebruaril sõitsime Rõugesse Pesapuu vaatetorni juurde, kus ootasid meid Neumann Husky kelgukoerad ning nende pererahvas. Kuna koerad olid juba väga sõiduhoos, siis pikka juttu polnud aega teha, lapsed istusid kelkudele ja sõit läks lahti. Kes kohe kelgule ei mahtunud, sai küsida küsimusi. Saime teada, et pererahval on üle 50 koera ning kõiki teavad ja tunnevad nad nime- ning nägupidi. Igal koeral on oma iseloom ja toidueelistus. Meid sõidutasid Alaska huskyd, kes on väga vastupidavad ning nobedad veokoerad. Nägime nüüd ära ka selle, mis on veoliinid ja mida nimetatakse rakendiks.
Ooteajal saime mängida mänguväljakul, juua sooja teed ning maiustada. Julgemad ronisid ka vaatetorni ning sealt avanes imeline vaade ümbruskonnale. Enne lahkumist said kõik koerad mitu paid.
Aitäh Johannale ja Rainile, kes olid lahkesti nõus meid vastu võtma! Suur tänu kuulub ka Säde emale ja Karolina isale, kes meid kohale sõidutasid.
Laste tagasiside üritusele – meeldis kõik!
1.klass ja õpetaja
VAATA (Krista Sumberg)
Kui hakkasime materjali uurima, siis teadsime ainult, et koer on koduloom ja et koeri võib ka kelgu ette panna. Kuidas aga käib sõit koerarakendiga? Sellest polnud meil mingit ettekujutust ning otsustasime terve klassiga minna seda proovima.
21. veebruaril sõitsime Rõugesse Pesapuu vaatetorni juurde, kus ootasid meid Neumann Husky kelgukoerad ning nende pererahvas. Kuna koerad olid juba väga sõiduhoos, siis pikka juttu polnud aega teha, lapsed istusid kelkudele ja sõit läks lahti. Kes kohe kelgule ei mahtunud, sai küsida küsimusi. Saime teada, et pererahval on üle 50 koera ning kõiki teavad ja tunnevad nad nime- ning nägupidi. Igal koeral on oma iseloom ja toidueelistus. Meid sõidutasid Alaska huskyd, kes on väga vastupidavad ning nobedad veokoerad. Nägime nüüd ära ka selle, mis on veoliinid ja mida nimetatakse rakendiks.
Ooteajal saime mängida mänguväljakul, juua sooja teed ning maiustada. Julgemad ronisid ka vaatetorni ning sealt avanes imeline vaade ümbruskonnale. Enne lahkumist said kõik koerad mitu paid.
Aitäh Johannale ja Rainile, kes olid lahkesti nõus meid vastu võtma! Suur tänu kuulub ka Säde emale ja Karolina isale, kes meid kohale sõidutasid.
Laste tagasiside üritusele – meeldis kõik!
1.klass ja õpetaja
VAATA (Krista Sumberg)
MUUSIKAT SAAB TEHA SUUSKADEGA
Täna tähistasime Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Pärast klassijuhataja tundi kuulasime 9. kl õpilaste ettekannet Eesti lipu ajaloost ning 1944. a Eestimaalt sõja eest põgenenute meenutusi. Seejärel tuli meile külla väga omanäoline muusik Silver Sepp, kes suutis saalitäie rahvast kohe kaasa tõmmata. Küllap ei kujutanud keegi meist ette, millised suurepärased muusikariistad on puusuusk, veepudelid, naelu täis taotud puupakk jms. Saskia ja Raimond tegid Silverile suuskadel bäkki, lauluga toetas kogu lasteaia- ja koolipere.
Oli väga, väga vahva kohtumine!
Tiina Kukk
Oli väga, väga vahva kohtumine!
Tiina Kukk
LUSTLIK VASTLAPÄEV
Tali, mis sa enam passid, lumigi on minekul. Vastlapäeval lusti, sära, kelgusõidud teeme ära...
Täna on vastlapäev. Pika liu laskmise tava on eestlased ikka au sees hoidnud. Nii ka meie. Jäävihma abiga sai kelgumägi veelgi libedamaks lihvitud. Sel korral olid lustimiseks järgmised alad: slaalomisõit, kelgutõstuk, juhendatud slaalom paaris ja loomulikult pikk liug. Lõbu laialt! Pärast rassimist maitses hernesupp ja vastlakukkel imehää!
Aitäh korraldajatele: 7. klass ja õp Peeter!
Õp. Tiina, õp. Aili ja õp. Karini fotod: 1.-4.kl 1.-4.kl 5.-9.kl
Fotod: õp. Pille
AASTA SPORTLANE ON MEIE KOOLI ÕPILANE SASKIA
Tänavune kooliaasta on liikumisaasta. Jagame rõõmsat uudist:
Otepää Spordiaasta 2023 parimate tunnustamisõhtul valiti U16 neidudest aasta sportlaseks meie kooli 9.-nda klassi õpilane Saskia Treufeldt! Samas kategoorias oli teiste tublide sportlaste kõrval nomineeritud ka Saskia õde, 7.-nda klassi õpilane Blanka Treufeldt.
Saskia 2023. a eredamad tulemused:
* kaks rühmvõimlemise maailmakarika etapi pronksmedalit juuniorklassis;
* pronksmedal rühmvõimlemise juunioride Euroopa meistrivõistlustelt;
* kuldmedal Eesti meistrivõistlustelt rühmvõimlemise vabakavas juuniorklassis.
Saskia treenis ja võistles 2023. aastal VK Rütmika Junior Team koosseisus. Treenerid Elsa Sinijärv, Kadri Rohtmets, Liisel Perlin ja Alex Drew.
Palju, palju õnne! Õnne ka Saskia toetavale ja innustavale perele!
Aitäh rõõmu jagamast, Saskia ja Blanka ema Katre!
Foto: Katre Treufeldt
Otepää Spordiaasta 2023 parimate tunnustamisõhtul valiti U16 neidudest aasta sportlaseks meie kooli 9.-nda klassi õpilane Saskia Treufeldt! Samas kategoorias oli teiste tublide sportlaste kõrval nomineeritud ka Saskia õde, 7.-nda klassi õpilane Blanka Treufeldt.
Saskia 2023. a eredamad tulemused:
* kaks rühmvõimlemise maailmakarika etapi pronksmedalit juuniorklassis;
* pronksmedal rühmvõimlemise juunioride Euroopa meistrivõistlustelt;
* kuldmedal Eesti meistrivõistlustelt rühmvõimlemise vabakavas juuniorklassis.
Saskia treenis ja võistles 2023. aastal VK Rütmika Junior Team koosseisus. Treenerid Elsa Sinijärv, Kadri Rohtmets, Liisel Perlin ja Alex Drew.
Palju, palju õnne! Õnne ka Saskia toetavale ja innustavale perele!
Aitäh rõõmu jagamast, Saskia ja Blanka ema Katre!
Foto: Katre Treufeldt
VINGED RINGED HULLU TEADLASEGA
18. jaanuar 2024 käis meil külas Hull Teadlane. Sel aastal toimub juba 10. korda üle-eestiline laste uurimistööde konkurss. Seekordne teema on "Vinged ringed". Külaline tutvustaski projekti, mille käigus saavad lapsed teada, et kõik on looduses pidevas ringluses. Paraku inimesed alles otsivad võimalusi, kuidas kasutatavaid aineid paremini ringluses hoida. Ringlus ei tähenda mitte ainult näiteks prügi sorteerimist, vaid ka teadlikumaid otsuseid asjade ostmisel ja tootmisel, et neid oleks võimalik lihtsalt ümber töödelda.
Kuigi meie kooli õpilased sel aastal konkursil ei osale, oli Hull Teadlane valmis ringetest lähemalt rääkima ning tegi ägedaid ja efektseid katseid, mida oli põnev vaadata.
Aitäh Hullule Teadlasele vahva teadusetenduse eest!
Tiina Kukk
Õp. Tiina fotod: HULLU TEADLASE külaskäik
Kuigi meie kooli õpilased sel aastal konkursil ei osale, oli Hull Teadlane valmis ringetest lähemalt rääkima ning tegi ägedaid ja efektseid katseid, mida oli põnev vaadata.
Aitäh Hullule Teadlasele vahva teadusetenduse eest!
Tiina Kukk
Õp. Tiina fotod: HULLU TEADLASE külaskäik
RÄTSAMATK VALGESOOS
Kolmapäeval, 17. jaanuaril 2024 ootas 4. klassi lapsi ees räätsamatk Valgesoo rabas. Kuigi termomeeter näitas hirmutavaid külmapügalaid ning olime dilemma ees- minna? mitte minna?-võtsime vastu otsuse- teeme ära! Julgustas ka ilm.ee lubadus, et Põlvamaal vaid 14 külmakraadi ning kohekohe hakkab paistma päike.
Kohale jõudes selgus, et külma oli ikkagi 21 kraadi. Seepärast alustasime veel enne räätsade jalga sättimist soojendusjooksuga.
Kui olime lumes liikumise abivahendid alla saanud, asusime teele. Eelmisel päeval oli korralikult lumelisa tulnud ja kõige targem oli liikuda hanereas, rajameistrit vahetades. Aegajalt tegime peatuse ning giid Kati rääkis meile raba elust-olust erinevatel aastaaegadel. Suurt elevust tekitas karu kevadine kõhukinnisuse mure, mida ta rabas talve üle elanud kuremarjadega lahendab. Päike säras ja lumi sätendas- talvine raba on imeilus!
Pärast veidi õgvendatud marsruudiga retke soojendasime endid lõkke ääres sooja teega ja asusime tagasiteele. Julgemad ronisid ka torni raba mõõtmatust kogema.
Matkasellid olid väga vaprad ning tundsime rõõmu, et oma matka ära ei jätnud.
Tiina Kukk
Õp. Tiina pidid: Räätsamatk Valgesoos 4.k
Kohale jõudes selgus, et külma oli ikkagi 21 kraadi. Seepärast alustasime veel enne räätsade jalga sättimist soojendusjooksuga.
Kui olime lumes liikumise abivahendid alla saanud, asusime teele. Eelmisel päeval oli korralikult lumelisa tulnud ja kõige targem oli liikuda hanereas, rajameistrit vahetades. Aegajalt tegime peatuse ning giid Kati rääkis meile raba elust-olust erinevatel aastaaegadel. Suurt elevust tekitas karu kevadine kõhukinnisuse mure, mida ta rabas talve üle elanud kuremarjadega lahendab. Päike säras ja lumi sätendas- talvine raba on imeilus!
Pärast veidi õgvendatud marsruudiga retke soojendasime endid lõkke ääres sooja teega ja asusime tagasiteele. Julgemad ronisid ka torni raba mõõtmatust kogema.
Matkasellid olid väga vaprad ning tundsime rõõmu, et oma matka ära ei jätnud.
Tiina Kukk
Õp. Tiina pidid: Räätsamatk Valgesoos 4.k
SPORTLIK KOOLIPÄEV
Teisipäeval, 19. detsembril 2023 tunde ei toimunud. Hommik algas hoopis peaprooviga, valmistusime õhtuseks jõulupeoks. Seejärel seadsid algklassid suuna Tartu poole, et ERMis vaadata etendust, aga kesk- ja vanema astme lastele tulid külla Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi töötajad, kes olid kaasa võtnud erilisemaid eksponaate ning viisid läbi põnevaid töötubasid. Kõigil oli võimalus proovile panna enda võimed tasakaalus, reaktsioonikiiruses, täpsuses, hüppevõimes. Nalja kui palju!
Meie pikk koolipäev lõppes jõulupeoga. Mitmekesises ja lõbusas eeskavas astusid lavale kõikide klasside õpilased. Kõlasid luuletused, laulud, kandlemäng, näha sai tantse ning võimlemispüramiidegi. Ühtseks tervikuks sidusid üksiknumbrid traditsiooniliselt lõpuklassi õpilased. Ja vahva üllatusena külastas meie tublisid lapsi jõuluvana koos oma memmega! Igale klassile oli neil isemoodi ülesanne, kooli kõige pisemad pidid aga igaüks ise kingi välja lunastama.
Võlgneme suure, suure tänu kvaliteetse heli ja värvimuusika eest lapsevanem Ago Arrole, keda assisteeris perepoeg, üheksandik Kregor! Neid omakorda abistasid nii peo eel, peo ajal kui ka peojärgselt Rauno, Rasmus ja Erki. Suur tänu teilegi!
Aitäh Esteetika- ja Tantsukooli Otepää grupi tantsijatele, kes meie tantsutüdrukutele appi tulid. Suur tänu juhendajale, Geiri Liivamäele! Aitäh kõikidele esinenud lastele, kes vaatajate südamed jõulurõõmuga täitsid! Suur tänu lapsi juhendanud õpetajatele! Tubli töö!
Läbi kaamerasilma jälgis ja jäädvustas kõike toiminut õp Karin. Ohtralt pilte ja videoid saad kaeda kooli pildikogust.
Kauneid jõule ja vahvat vaheaega kõikidele!
Tiina Kukk
Fotod: õp. Karin Järv Pikk koolipäev | jõulupidu
Meie pikk koolipäev lõppes jõulupeoga. Mitmekesises ja lõbusas eeskavas astusid lavale kõikide klasside õpilased. Kõlasid luuletused, laulud, kandlemäng, näha sai tantse ning võimlemispüramiidegi. Ühtseks tervikuks sidusid üksiknumbrid traditsiooniliselt lõpuklassi õpilased. Ja vahva üllatusena külastas meie tublisid lapsi jõuluvana koos oma memmega! Igale klassile oli neil isemoodi ülesanne, kooli kõige pisemad pidid aga igaüks ise kingi välja lunastama.
Võlgneme suure, suure tänu kvaliteetse heli ja värvimuusika eest lapsevanem Ago Arrole, keda assisteeris perepoeg, üheksandik Kregor! Neid omakorda abistasid nii peo eel, peo ajal kui ka peojärgselt Rauno, Rasmus ja Erki. Suur tänu teilegi!
Aitäh Esteetika- ja Tantsukooli Otepää grupi tantsijatele, kes meie tantsutüdrukutele appi tulid. Suur tänu juhendajale, Geiri Liivamäele! Aitäh kõikidele esinenud lastele, kes vaatajate südamed jõulurõõmuga täitsid! Suur tänu lapsi juhendanud õpetajatele! Tubli töö!
Läbi kaamerasilma jälgis ja jäädvustas kõike toiminut õp Karin. Ohtralt pilte ja videoid saad kaeda kooli pildikogust.
Kauneid jõule ja vahvat vaheaega kõikidele!
Tiina Kukk
Fotod: õp. Karin Järv Pikk koolipäev | jõulupidu
SPORTLIK ISADEPÄEV
9. novembril 2023 kogunesid õhtuhämaruses kooli ette meie vahvad pered, et tähistada üheskoos isadepäeva. Liikumisaastale kohaselt algas õhtu pimedas orienteerumisega. Väike vihmasabin ei häirinud ning peagi see vaibus. Raja valmistas ette ning seadis üles üheksandik Paul Aares, kes - nagu varasemates postitustes mainitud- on ise väga tubli orienteeruja. Pere pisemad jäid koolimajja ning lustisid emmede- vanaemmedega võimlas, kuhu Paul Aares oli üles pannud samuti orienteerumisraja. Rada läbisid õhinal ka need pered, kes välirajalt varakult naasesid.
Kui kõik pered koolimajja tagasi jõudsid, algas tervituskontsert. Seekord väga eriliselt, joogaga, mille viis läbi lõpuklass. Edasi kulges õhtu traditsioonilisemalt: luuletuste. laulude. naljanditega.
Eeskava lõppedes ootas kõiki heategevuslik kohvik, kus sai osta head ja paremat, mis oli laste endi poolt valmistatud. Müügitulu, 355 eurot läheb kevadiste olümpiamängude korraldamise fondi.
Suur, suur aitäh kõikidele osalenud peredele, esinenud õpilastele ning nende juhendajatele, Paul Aaresele ja tema abilistele ning kõikidele, kes ühel või teisel moel sündmuse kordaminekule kaasa aitasid!
Oli meeleolukas õhtu! Meil on ikka supertoredad pered!
Tiina Kukk
Õp. Tiina pildid: Isadepäev
Fotod: Pille Kangur
Kui kõik pered koolimajja tagasi jõudsid, algas tervituskontsert. Seekord väga eriliselt, joogaga, mille viis läbi lõpuklass. Edasi kulges õhtu traditsioonilisemalt: luuletuste. laulude. naljanditega.
Eeskava lõppedes ootas kõiki heategevuslik kohvik, kus sai osta head ja paremat, mis oli laste endi poolt valmistatud. Müügitulu, 355 eurot läheb kevadiste olümpiamängude korraldamise fondi.
Suur, suur aitäh kõikidele osalenud peredele, esinenud õpilastele ning nende juhendajatele, Paul Aaresele ja tema abilistele ning kõikidele, kes ühel või teisel moel sündmuse kordaminekule kaasa aitasid!
Oli meeleolukas õhtu! Meil on ikka supertoredad pered!
Tiina Kukk
Õp. Tiina pildid: Isadepäev
Fotod: Pille Kangur
MEIE ÕPILASED VÕTSID SÕNA LIIKUMISHARJUMUSTE TEEMAL
2.-3. novembril 2023 toimus Kääriku Spordikeskuses liikumisharrastuse aastakonverents „Kääriku Kärajad: Terve Eesti eest!“. Konverents keskendus vähese liikumisega seotud probleemidele lahenduste otsimisele kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja haridusvaldkondade üleselt. Konverentsi esimesel päeval arutati, kuidas on võimalik liikumine valdkondadeüleseks prioriteediks teha, kuidas tagada liikumisvõimalusi puuetega inimestele, kuidas motiveerida lapsi ja noori liikuma ning kuidas saab linnaruumi kujundada autovaba liikumist soosivaks (väljavõte Liikumisaasta 2023 kodulehelt).. Sündmust väisas ka Eesti president Alar Karis.
Me oleme uhked, et esimesel konverentsipäeval toimunud paneelarutelul noorte liikumisharjumuste teemal said sõna ka meie kooli üheksandikud Paul Aares ja Tomi. Tublid noored!
Kogu arutelu saab järelvaadata https://liikumisaasta.ee/konverents/
Foto: Mikk Otsar
Me oleme uhked, et esimesel konverentsipäeval toimunud paneelarutelul noorte liikumisharjumuste teemal said sõna ka meie kooli üheksandikud Paul Aares ja Tomi. Tublid noored!
Kogu arutelu saab järelvaadata https://liikumisaasta.ee/konverents/
Foto: Mikk Otsar
TUBLID PÄRANDIVADERID
10. oktoober 2023 käisid Pühajärve Põhikooli 5.-9. kl pärandivaderid abiks Ilmjärve kalmistul. Meie eesmärgiks oli aidata kokku koguda ja ära vedada arboristi poolt langetatud ohtlikud puud ja nende oksad ning tormi tekitatud kahju: murdunud puuoksad. Tööd koordineeris kalmistuvaht, meie tubli lapsevanem Merike.
Ilm oli esiti karge, kuid teatavasti on töö vaese mehe kasukas. Ja peagi hakkas soe, oo jaa! Peagi säras taevas päike, oli tuulevaikne ja töötegemiseks väga soodne ilm.
Möödasõitjaid said näha suuri tossavaid oksa- ja lehehunnikuid ning üha suuremaks kasvas kokkuveetud pakkude hulk.
On rõõm tõdeda, et enamus õpilastest olid väga töökad ja tragid. Aitäh kõikidele, kes aktiivselt tegutsesid ning oma eeskujuga teisigi innustasid. Tänud teile õp Olga, Aili O, Pille ja Sofya, et tulite appi ja igati käed külge lõite! Pärast rassimist maitses porgandikook ja soe tee hästi.
17. oktoober 2023 tegutsesid usinate pärandivaderitena Ilmjärve kalmistul 1.-4. klassi õpilased. Kõik lapsed olid end tööks sobilikult riietanud, mõned rehagagi varustanud. Kalmistuvaht Merike tutvustas lühidalt kiriku ja kalmistu ajalugu, tänase tööpäeva eesmärke (teha tuul alla langenud lehtedele teeradadel ja pikalt hooldamata kalmudel) ning töö võis alata.
Hoolimata asjaolust, et sel sügisel hoiavad puud kuidagi eriti kiivalt lehti kinni, sai kokku riisutud märkimisväärsed hunnikud, mis kärmelt ära kärutati või tendidel kogumispaika lohistati. Väga vahva oli vaadata, et ka meie kõige pisemad, 1. klassi lapsed, olid väga agarad ja märkasid ise, kus abi vaja. Töö käis kui laevaköögis.
Oli tegus pärastlõuna. Suur, suur tänu kõikidele tublidele pärandivaderitele ning neid toetanud õpetajatele: Margit, Krista, Aili O ja Aili M, Eve! Aitäh Sulle, Merike, et aitad lastel töökogemust saada ning enda valdustesse lubad! Tänu bussijuht Andrusele, kes meid edasi- tagasi sõidutas ning kannatlikult ootas! Ja muidugi tänukummardus Pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule, kes meie toimetamisi toetab ja suunab! Ehk järgmisel aastal jälle!
Tiina Kukk
Õp. Tiina pildid: Pärandivaderid 5.-9.kl
Ilm oli esiti karge, kuid teatavasti on töö vaese mehe kasukas. Ja peagi hakkas soe, oo jaa! Peagi säras taevas päike, oli tuulevaikne ja töötegemiseks väga soodne ilm.
Möödasõitjaid said näha suuri tossavaid oksa- ja lehehunnikuid ning üha suuremaks kasvas kokkuveetud pakkude hulk.
On rõõm tõdeda, et enamus õpilastest olid väga töökad ja tragid. Aitäh kõikidele, kes aktiivselt tegutsesid ning oma eeskujuga teisigi innustasid. Tänud teile õp Olga, Aili O, Pille ja Sofya, et tulite appi ja igati käed külge lõite! Pärast rassimist maitses porgandikook ja soe tee hästi.
17. oktoober 2023 tegutsesid usinate pärandivaderitena Ilmjärve kalmistul 1.-4. klassi õpilased. Kõik lapsed olid end tööks sobilikult riietanud, mõned rehagagi varustanud. Kalmistuvaht Merike tutvustas lühidalt kiriku ja kalmistu ajalugu, tänase tööpäeva eesmärke (teha tuul alla langenud lehtedele teeradadel ja pikalt hooldamata kalmudel) ning töö võis alata.
Hoolimata asjaolust, et sel sügisel hoiavad puud kuidagi eriti kiivalt lehti kinni, sai kokku riisutud märkimisväärsed hunnikud, mis kärmelt ära kärutati või tendidel kogumispaika lohistati. Väga vahva oli vaadata, et ka meie kõige pisemad, 1. klassi lapsed, olid väga agarad ja märkasid ise, kus abi vaja. Töö käis kui laevaköögis.
Oli tegus pärastlõuna. Suur, suur tänu kõikidele tublidele pärandivaderitele ning neid toetanud õpetajatele: Margit, Krista, Aili O ja Aili M, Eve! Aitäh Sulle, Merike, et aitad lastel töökogemust saada ning enda valdustesse lubad! Tänu bussijuht Andrusele, kes meid edasi- tagasi sõidutas ning kannatlikult ootas! Ja muidugi tänukummardus Pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule, kes meie toimetamisi toetab ja suunab! Ehk järgmisel aastal jälle!
Tiina Kukk
Õp. Tiina pildid: Pärandivaderid 5.-9.kl
SPORTLIK ÕPETAJATEPÄEV
5. oktoober 2023 tähistasime koolis õpetajate päeva. Aktuseks rivistati üles nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajad. 7. klass räppis meile omaloomingut, direktor Miia (siis veel dire ametis) andis üle lillekimbu meie lasteaiaõpetajale Mairele, kes on meie kooli/lasteaia AASTA ÕPETAJA. Palju, palju õnne!
Traditsiooniks on saanud, et koolitöötajad saavad õpetajate päeva eel kiita oma tublisid kolleege. Õpetajate päeval selgub loosi teel, kes on see kõige-kõigem. Sel aastal sai selle tiitli õpetaja Aili O, kes alati vajadusel appi tõttab. Palju õnne, Aili!
Ja oligi aeg valitsemissau uuele direktorile, Elsale, üle anda ning uued pedagoogid pidid tööle asuma. "Vanad", nimetame neid edaspidi 9b, läksid lasteaeda õpetaja Paul Aarese juhendamisel joogatama ning rühmatööna räppi kirjutama (sõnad leiab kodulehe pildikogust ).
Seejärel rivistus 9b koolimaja ette, et valmistuda tõuksidega Käärikule kimamiseks. Ootamatult ametit vahetanud doktor Miia kontrollis enne teele asumist pisteliselt üheksandike tervislikku seisundit. Kõik oli ok ja asuti teele. Käärikul toimus parasjagu rahvusvaheline turniir noortele vehklejatele ja meie elasime ikka omadele kaasa
Kui naasime, oli koolimaja endiselt samas kohas ja koridorides kahtlaselt vaikne. Kõik oli noortel õpetajatel kenasti kontrolli alla. Küll aga ei soovinud keegi küsitletutest seda ametit päriselt pidama hakata. Ei tea, miks...
Aitäh teile, koolipere, toreda päeva eest!
Tiina Kukk
Õp. Karini ja õp. Tiina pilte vaata: 1 2
Foto Pille Kangur
Traditsiooniks on saanud, et koolitöötajad saavad õpetajate päeva eel kiita oma tublisid kolleege. Õpetajate päeval selgub loosi teel, kes on see kõige-kõigem. Sel aastal sai selle tiitli õpetaja Aili O, kes alati vajadusel appi tõttab. Palju õnne, Aili!
Ja oligi aeg valitsemissau uuele direktorile, Elsale, üle anda ning uued pedagoogid pidid tööle asuma. "Vanad", nimetame neid edaspidi 9b, läksid lasteaeda õpetaja Paul Aarese juhendamisel joogatama ning rühmatööna räppi kirjutama (sõnad leiab kodulehe pildikogust ).
Seejärel rivistus 9b koolimaja ette, et valmistuda tõuksidega Käärikule kimamiseks. Ootamatult ametit vahetanud doktor Miia kontrollis enne teele asumist pisteliselt üheksandike tervislikku seisundit. Kõik oli ok ja asuti teele. Käärikul toimus parasjagu rahvusvaheline turniir noortele vehklejatele ja meie elasime ikka omadele kaasa
Kui naasime, oli koolimaja endiselt samas kohas ja koridorides kahtlaselt vaikne. Kõik oli noortel õpetajatel kenasti kontrolli alla. Küll aga ei soovinud keegi küsitletutest seda ametit päriselt pidama hakata. Ei tea, miks...
Aitäh teile, koolipere, toreda päeva eest!
Tiina Kukk
Õp. Karini ja õp. Tiina pilte vaata: 1 2
Foto Pille Kangur
HEATEGEVUSLIK TEATEJOOKS
22. september 2023 toimus Otepääl järjekordne heategevuslik laste teatejooks (nn Mesikäpa jooks), mille eesmärk on toetada õnnetuse või haiguse läbi liikumisvõime kaotanud laste ravi. Lapsed ja noored saavad oma panuse anda liikumisvõime kaotanud eakaaslaste raviks teatejooksul osaledes. Jooksu korraldatakse juba alates 2006. aastast.
Teatejooksu korraldaja, meie direktor Miia sõnul jooksis Otepää Keskväljakul 224 õpilast 24 võistkonnast, sh meie 4.-9. kl õpilased.
Tublid lapsed!
Soojendustrenni viisid läbi Audentese Spordikooli Otepää filiaali õpilased. Heli eest hoolitses meie üheksandik Kregor. Lapsi oli tervitama tulnud Otepää vallavanem Jaanus Barkala.
Teatejooks kutsub annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses ravil olevate liikumisvõime kaotanud laste heaks. Anneta Sinagi, helistades heategevusnumbril 900 7777 (kõne hind on 7 eurot) või tee ülekanne HNRK Toetusfondi SA kontole SEB pangas EE451010220268957228 märksõnaga Teatejooks
Tiina Kukk
Foto: Tanel Meiel
Teatejooksu korraldaja, meie direktor Miia sõnul jooksis Otepää Keskväljakul 224 õpilast 24 võistkonnast, sh meie 4.-9. kl õpilased.
Tublid lapsed!
Soojendustrenni viisid läbi Audentese Spordikooli Otepää filiaali õpilased. Heli eest hoolitses meie üheksandik Kregor. Lapsi oli tervitama tulnud Otepää vallavanem Jaanus Barkala.
Teatejooks kutsub annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses ravil olevate liikumisvõime kaotanud laste heaks. Anneta Sinagi, helistades heategevusnumbril 900 7777 (kõne hind on 7 eurot) või tee ülekanne HNRK Toetusfondi SA kontole SEB pangas EE451010220268957228 märksõnaga Teatejooks
Tiina Kukk
Foto: Tanel Meiel
LIIKUMISVÕIMALUSED ÕUEALAL
20. septembril 2023 toimus meie koolis slackline (tasakaaluliini) õpituba, mida viis läbi slackline maailmameister ja kahe maailmarekordi omanik Tauri Vahesaar. Kohtumine sai teoks heategevusfondi Aitan Lapsi programmi raames.
Kui seniajani püüdsid lapsed tasakaaluliinil kas lihtsalt seistes tasakaalu hoida või ettevaatlikult edasi liikuda, siis täna näitas meister nippe, kuidas tasakaalu paremini säilitada, vahvaid trikke ning esitas õpilastele väljakutsegi: kes suudab teda liinilt maha kõigutada. Tauri püsis küll liinil kui liimitult, kuid paaril korral õnnestus lastel talle siiski tuul alla teha.
Oli väga vahva tund! Ilmselgelt proovivad õpilased nüüd õpitut edaspidi ka järele proovida ja harjutada. Nii pidavat ju meistriks saama!
Tiina Kukk
Õp. Tiina pilte vaata: Slackline õpituba
Kui seniajani püüdsid lapsed tasakaaluliinil kas lihtsalt seistes tasakaalu hoida või ettevaatlikult edasi liikuda, siis täna näitas meister nippe, kuidas tasakaalu paremini säilitada, vahvaid trikke ning esitas õpilastele väljakutsegi: kes suudab teda liinilt maha kõigutada. Tauri püsis küll liinil kui liimitult, kuid paaril korral õnnestus lastel talle siiski tuul alla teha.
Oli väga vahva tund! Ilmselgelt proovivad õpilased nüüd õpitut edaspidi ka järele proovida ja harjutada. Nii pidavat ju meistriks saama!
Tiina Kukk
Õp. Tiina pilte vaata: Slackline õpituba
MAAILMAKORISTUSNÄDAL
Maailmakoristuspäeva pidasime septembri esimesel ja teisel nädalal. Iga klass sai ülesande teha korda koolimaja ümbrus endale sobival ajal.
1. ja 2. klass: kergliiklustee servadkooli juurest Arula risti (õp Aili ja õp Krista);
3. klass: kergliiklustee servad kooli juurest Hermani majani (õp Anneli);
4. klass: tunnetusrada ja selle lähiümbrus (õp Tiina);
5. klass: bussijaam(ad) Vokil (õp Pille);
6. klass: bussijaamad kooli juures+ väike metsatukk (õp Lembi);
7. klass: kooli metsaalune+ mänguväljak+ kuuseheki tagune serv (õp Peeter);
8. klass: Koolirand (õp Olga);
9. klass: maantee mõlemad servad Kooliranna teeotsast Arula ristini (õp Roland).
Saak jäi rõõmustavalt kesiseks. Üksikud plastikesemed ja klaaspudelid, sekka mõni riideräbal või roostes konservikarp... Voki bussipeatustest, kus varasematel aastatel võis konisid kühvliga kokku lükata, saadi saagiks vaid peotäis suitsukonisid. Kahjuks on nüüd sigaretikonid asendunud loodusesse vedelema visatud e-sigarettidega. Uus trend? Kuidas saaks inimolendile selgeks teha, et prügi koht on prügikastis....? Täname kõiki, kes puhtama elukeskkonna nimel panustasid või panustavad!
1. ja 2. klass: kergliiklustee servadkooli juurest Arula risti (õp Aili ja õp Krista);
3. klass: kergliiklustee servad kooli juurest Hermani majani (õp Anneli);
4. klass: tunnetusrada ja selle lähiümbrus (õp Tiina);
5. klass: bussijaam(ad) Vokil (õp Pille);
6. klass: bussijaamad kooli juures+ väike metsatukk (õp Lembi);
7. klass: kooli metsaalune+ mänguväljak+ kuuseheki tagune serv (õp Peeter);
8. klass: Koolirand (õp Olga);
9. klass: maantee mõlemad servad Kooliranna teeotsast Arula ristini (õp Roland).
Saak jäi rõõmustavalt kesiseks. Üksikud plastikesemed ja klaaspudelid, sekka mõni riideräbal või roostes konservikarp... Voki bussipeatustest, kus varasematel aastatel võis konisid kühvliga kokku lükata, saadi saagiks vaid peotäis suitsukonisid. Kahjuks on nüüd sigaretikonid asendunud loodusesse vedelema visatud e-sigarettidega. Uus trend? Kuidas saaks inimolendile selgeks teha, et prügi koht on prügikastis....? Täname kõiki, kes puhtama elukeskkonna nimel panustasid või panustavad!
MATK "tERE KOOL"
Täna sai teoks traditsiooniline matk "Tere, kool!". Sel aastal tutvusime Nõuni kandis Päidla järvistu matkarajaga.
Esiti asusid rännakule 1.-5. kl õpilased, samal ajal oli vanematel õpilastel ülesandeks välja mõelda meie liikumisaasta moto.
Matkarada oli põnev ja mitmekesine. Nägime paljusid erinevaid seeneliike, millest mõned eksemplarid õppe eesmärgil kaasa korjasime. Enim ruulisid puravikud ning punased kärbseseened.
Lisaks seenemikkudele ilmestasid rada vahvad puuskulptuurid.
Pärast matka tutvustas Nõuni omakanditüdruk Aile Viks meile Nõuni Purjeklubi tegemisi. Huviliste küsimustele vastasid aga meie kooli noored purjesportlased, kelle suvi just Nõuni järvel seilates möödus.
Matka lõpetas ühine supisöömine. Oli vahva päev! Täname Ailet huvitava vestluse eest ning soovime kõikidele õpilastele põnevat kooliaastat!
Tiina Kukk
Õp. Karini ja õp. Tiina pildid: 1 2
2023/24 Õ.-A. ON MEIE KOOLIS LIIKUMISE AASTA
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI ROHELISE KOOLI TEGEMISED 2021/22 Õ.-A.
Foto: Karin Järv
Koolipere rõõmustab Rohelise Lipu saamise eest. 10.06.2022
Koolipere rõõmustab Rohelise Lipu saamise eest. 10.06.2022
METSA ISTUTAMISTALGUD
Kolmapäev, 11. mai oli 5.-9. klassil eriline koolipäev. Me andsime oma panuse kliima soojenemise vastu võitlemisel st läksime metsa istutama. Hommikul saatis direktor meid teele sõnadega: istutades oled sa õnnelik.
Rohelise Kooli küsitlusest tuli välja, et pooled pole eelmisel aastal ühtegi puud istutanud. Roland teatas, et tema peale lillede ei ole tänavu midagi istutanud. Liisile oli töö väga tuttav, tema käib nädalavahetuseti istutamas.
Tööpõld asus Sangaste lossi lähedal. Jagasime paaridesse. Iga paar sai endale labida ja 25 või 50 puukoolis 3 aastat koolis käinud kuusetaime. Kaevata tuli korralik auk ja suure armastusega panna noor taim kasvama. Istutasime RMK langil. Aastas istutab RMK 23 miljonit taime. Tänavu on siinkandis vaja mulda panna 600 000 taime. Meie talgulistest olid kõige tublimad. Liis ja Saskia, kes istutasid 225 kuusetaime. Meil Peetriga õnnestus ainult 100 taime istutada.
Töö lõpus toimusid supi söömise talgud. Tänud õp. Janikale, kes sooja supi metsa tõi.
Tagasiteel korraldasid suured poisid meile laulupeo. Noorte repertuaari kuulusid vanad, minu noorusaegade laulud.
Suur tänu õp. Tiinale ja metsameestele, kes meile metsa istutamise töö organiseerisid.
Vaata pilte: https://photos.app.goo.gl/xs2X69uxFNmYvg336
Pille Kangur
talguline
Rohelise Kooli küsitlusest tuli välja, et pooled pole eelmisel aastal ühtegi puud istutanud. Roland teatas, et tema peale lillede ei ole tänavu midagi istutanud. Liisile oli töö väga tuttav, tema käib nädalavahetuseti istutamas.
Tööpõld asus Sangaste lossi lähedal. Jagasime paaridesse. Iga paar sai endale labida ja 25 või 50 puukoolis 3 aastat koolis käinud kuusetaime. Kaevata tuli korralik auk ja suure armastusega panna noor taim kasvama. Istutasime RMK langil. Aastas istutab RMK 23 miljonit taime. Tänavu on siinkandis vaja mulda panna 600 000 taime. Meie talgulistest olid kõige tublimad. Liis ja Saskia, kes istutasid 225 kuusetaime. Meil Peetriga õnnestus ainult 100 taime istutada.
Töö lõpus toimusid supi söömise talgud. Tänud õp. Janikale, kes sooja supi metsa tõi.
Tagasiteel korraldasid suured poisid meile laulupeo. Noorte repertuaari kuulusid vanad, minu noorusaegade laulud.
Suur tänu õp. Tiinale ja metsameestele, kes meile metsa istutamise töö organiseerisid.
Vaata pilte: https://photos.app.goo.gl/xs2X69uxFNmYvg336
Pille Kangur
talguline
8. klass koristas tunnetusrada
Teeme ära talgud toimuvad meie koolis tänavu nädala jooksul. 8. klass otsustas oma objekti - tunnetusrada Pühajärve ääres - korda teha kolmapäeval, 4. mail.
Sööklatädi Tiina käest saime prügikottideks tühjad leiva-saia kotid ja õpetaja Tiina andis meile valida erineva värvi ja suurusega töökindaid. Puhastasime tunnetusraja teeservi. Esimene prügi oli suitsupakk raja alguses ja pandipakendid silla all. Pühajärve äärest leidsime keelumärgi. Asetasime märgi tagasi oma kohale. Veidi maad eemal, keset metsa, leidsime teisegi keelumärgi. Selle tassisime kooli juurde. Metsas sambla seest korjasime kokku ka hunniku jääklaasi ja katkise klaaspudeli. Pisikesi paberitükikesi ja maski leidsime ka.
Ilm oli soe ja metsa all õitseid lilled. Mõnus oli koos klassiga tunnetusrada koristada.
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/ys93P7aAnKrT2VDQ7
8. klass
Sööklatädi Tiina käest saime prügikottideks tühjad leiva-saia kotid ja õpetaja Tiina andis meile valida erineva värvi ja suurusega töökindaid. Puhastasime tunnetusraja teeservi. Esimene prügi oli suitsupakk raja alguses ja pandipakendid silla all. Pühajärve äärest leidsime keelumärgi. Asetasime märgi tagasi oma kohale. Veidi maad eemal, keset metsa, leidsime teisegi keelumärgi. Selle tassisime kooli juurde. Metsas sambla seest korjasime kokku ka hunniku jääklaasi ja katkise klaaspudeli. Pisikesi paberitükikesi ja maski leidsime ka.
Ilm oli soe ja metsa all õitseid lilled. Mõnus oli koos klassiga tunnetusrada koristada.
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/ys93P7aAnKrT2VDQ7
8. klass
ESIMENE TAASKASUTUSLAAT
TEEME ÄRA TALGUD pühajärve koolis
|
Teostame töid klassiti siis, kui parasjagu ilm hää või aeg sobilik. Nädala jooksul tuleb valitud objektid korda saada.
Vaatame nädala jooksul üle ja korjame ära kõik, mis loodusesse ei kuulu alljärgnevalt: 1. kl: metsaalune staadioni kõrval (tehtud) 2. kl : kergliiklustee servad u 1 km Kääriku suunas (tehtud) 3.-4. kl : kergliiklustee servad u 1 km Otepää suunas; 5. kl: kooli juures asuvate bussijaamade ümbrus ja metsatukk; 6. kl:maantee servad kooli juurest Voki bussipeatusteni ja pisut kaugemalegi; 7. kl: maantee servad kooli juurest Otepää poole u 1 km; 8. kl: tunnetusraja servad; 9. kl: Koolirand, lõkkeplatsi ümbrus Talgujuht Tiina Kukk. |
| ||
KASVATAME MAITSETAIMI
1. klass koos aiandushuvilise õpetaja Anneliga külvasid märtsis erinevate maitsetaimede seemneid. Sooja aknalaua peal idanesid taimed hästi. Mõned olid väga tihedalt külvatud, aga eks kogemustest õpitakse. Suuremad klassid istutasid beebitaimed eraldi pottidesse kasvama. Taimed on juba ilusad ja mais saame koolisööklas toitu omakasvatatud maitsetaimedega maitsestada.
Noore looduskaitsja laager Otepääl
25. –26. aprillil toimus Otepää looduskeskuses noore looduskaitsja laager, mis keskendus kakkude ja rähnide käekäigu uurimisele. Juhendajateks olid Margit, Tarmo, Liisi, Peeter ja Pille.
Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00. Kui kõik lapsed olid kohal, rääkis Tarmo meile natuke ajaloolist juttu. Pärast seda tutvustas ta meile erinevaid kakke ja rähne: händkakk, kodukakk, karvasjalg-kakk ja värbkakk. Tegelikult on olemas veel habekakk, kassikakk ja vöötkakk. Rähnidest rääkis ta meile suur-kirjurähnist, väike-kirjurähnist,valgeselg-kirjurähnist, tamme-kirjurähnist, roherähnist, musträhnist, hallrähnist ja laanerähnist. Seejärel tegime Kahooti Otepää looduse teemal.
Neist kõigist peibutasime ainult händkakku, kodukakku, värbkakku, suur-kirjurähni, väike-kirjurähni, laanerähni, tamme-kirjurähni, valgeselg-kirjurähni ja hallrähni. Õhtul kell 20.00 panime ennast soojalt riidesse ja läksime välja. Sõitsime kahe autoga kohta, kus peibutasime kolme kakku, sest öösel vastavad ainult kakud. Alguses, kui polnud veel pime, oli ka neppide ehk metskurvitsate loendus. See läks hästi, sest nägime vähemalt kolme neppi. Kuulsime, kuidas laulsid metsvint, punarind, musträstas, laulurästas, vainurästas ja võsaraat.
Lõpuks, kui läks pimedaks, hakkasime kakke peibutama. Sõitsime mitmesse eri kohta, aga keegi ei vastanud. Lõpuks ühes kohas, kus kodukakku peibutasime, ta vastaski. Sõitsime järgmisse kohta ja peibutasime händkakku ja seal ta vastas ja lendas meile lähemale. Nägime, kui suur lind ta tegelikult on. Selja tagant kostus meile nagu torusse puhumine. Seda häält tegi hüüp. Sõitsime looduskeskusesse tagasi ja näksisime vorstikesi ja juurvilju. Pärast seda läksime umbes kella 11.30 paiku magama. Me magasime looduskeskuse saali põrandal madratsite ja magamiskottidega.
Laagri teise päeva alguses ärkasime kell 5.30 ja kell 6.00 läksime autode juurde, et sõita metsa. Seal peibutasime kõiki rähne, aga lõpuks vastasid meile ainult suur-kirjurähn ja väike-kirjurähn. Neist kahest nägime ainult suur-kirjurähni. Kui teised läksid tagasi looduskeskusesse, läksid neli last koos Liisi ja Tarmoga kanakulli peibutama. Kohale tulid veidi ärritunud hiireviud. Kui meie neljakesi koos juhendajatega teistest tund aega hiljem tagasi jõudsime, ei olnud puder enam soe, aga sõime seda ikka.
Meie söömise ajal mängisid teised lemmikmuusika mängu. Peale seda tutvustati meile kõigile sellist veebilehte nagu Loodusvaatluste andmebaas, sellel on olemas ka äpp, kuhu saab märkida enda nähtud liigid. Lõpuks tegime kokkuvõtte ja kui kell sai kümme, oligi laager läbi ja kõik läksid oma kodudesse.
See oli väga huvitav laager ja ma arvan, et kõigile laagris olnutele see laager ka väga meeldis.
Säde Lepp
Pühajärve Põhikool
5. klass
01.05.2022
Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00. Kui kõik lapsed olid kohal, rääkis Tarmo meile natuke ajaloolist juttu. Pärast seda tutvustas ta meile erinevaid kakke ja rähne: händkakk, kodukakk, karvasjalg-kakk ja värbkakk. Tegelikult on olemas veel habekakk, kassikakk ja vöötkakk. Rähnidest rääkis ta meile suur-kirjurähnist, väike-kirjurähnist,valgeselg-kirjurähnist, tamme-kirjurähnist, roherähnist, musträhnist, hallrähnist ja laanerähnist. Seejärel tegime Kahooti Otepää looduse teemal.
Neist kõigist peibutasime ainult händkakku, kodukakku, värbkakku, suur-kirjurähni, väike-kirjurähni, laanerähni, tamme-kirjurähni, valgeselg-kirjurähni ja hallrähni. Õhtul kell 20.00 panime ennast soojalt riidesse ja läksime välja. Sõitsime kahe autoga kohta, kus peibutasime kolme kakku, sest öösel vastavad ainult kakud. Alguses, kui polnud veel pime, oli ka neppide ehk metskurvitsate loendus. See läks hästi, sest nägime vähemalt kolme neppi. Kuulsime, kuidas laulsid metsvint, punarind, musträstas, laulurästas, vainurästas ja võsaraat.
Lõpuks, kui läks pimedaks, hakkasime kakke peibutama. Sõitsime mitmesse eri kohta, aga keegi ei vastanud. Lõpuks ühes kohas, kus kodukakku peibutasime, ta vastaski. Sõitsime järgmisse kohta ja peibutasime händkakku ja seal ta vastas ja lendas meile lähemale. Nägime, kui suur lind ta tegelikult on. Selja tagant kostus meile nagu torusse puhumine. Seda häält tegi hüüp. Sõitsime looduskeskusesse tagasi ja näksisime vorstikesi ja juurvilju. Pärast seda läksime umbes kella 11.30 paiku magama. Me magasime looduskeskuse saali põrandal madratsite ja magamiskottidega.
Laagri teise päeva alguses ärkasime kell 5.30 ja kell 6.00 läksime autode juurde, et sõita metsa. Seal peibutasime kõiki rähne, aga lõpuks vastasid meile ainult suur-kirjurähn ja väike-kirjurähn. Neist kahest nägime ainult suur-kirjurähni. Kui teised läksid tagasi looduskeskusesse, läksid neli last koos Liisi ja Tarmoga kanakulli peibutama. Kohale tulid veidi ärritunud hiireviud. Kui meie neljakesi koos juhendajatega teistest tund aega hiljem tagasi jõudsime, ei olnud puder enam soe, aga sõime seda ikka.
Meie söömise ajal mängisid teised lemmikmuusika mängu. Peale seda tutvustati meile kõigile sellist veebilehte nagu Loodusvaatluste andmebaas, sellel on olemas ka äpp, kuhu saab märkida enda nähtud liigid. Lõpuks tegime kokkuvõtte ja kui kell sai kümme, oligi laager läbi ja kõik läksid oma kodudesse.
See oli väga huvitav laager ja ma arvan, et kõigile laagris olnutele see laager ka väga meeldis.
Säde Lepp
Pühajärve Põhikool
5. klass
01.05.2022
NOOREd LOODUSKAITSJAd osalesid kakkude ja rähnide seires
Kevad on käes ja kutsub loodushuvilisi loodusesse.
Otepää noore looduskaitsja neljandal kogunemisel oli seekord sihikul looduse uurimise.
Kogunesime esmaspäeval, 25. aprillil algusega kell 16 Otepää looduskeskuses. Kõik osalejad said endale ilusad, uued Junior Ranger logoga mütsid. Liisi ja Tarmo eestvedamisel saime esmalt teoreetilised teadmised lindudest ja nende uurimisest.
Loengu lõpetas meeleolukas Kahhoot viktoriin, mille võitis Rasmus.
Õhtusöögiks valmistas Margit makarone hakklihaga.
Kõhud täis ja pea teoreetilisi teadmisi täis sõitsime Hobustemäele, et praktikas näha ja osaleda kakkude uurimises. Meelitasime värbkakku ja händkakku. Lõpuks kuulsime ja nägime kodukakku. Kakkude uurimiseks tuleb ööpimeduses metsas jalutada ja seetõttu jõudsime tagasi alles kella üheteistkümnepaiku õhtul. Hommikul kell 6.00 olid kõik lapsed jälle uued mütsid peas ja binoklid kaelas valmis rähnide seires osalema. Paul ja Liis märkisid kaardile kuuldud, nähtud linde. Tarmo tasemeni jõudmiseks peame veel kaua temaga metsas jalutama.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
Otepää noore looduskaitsja neljandal kogunemisel oli seekord sihikul looduse uurimise.
Kogunesime esmaspäeval, 25. aprillil algusega kell 16 Otepää looduskeskuses. Kõik osalejad said endale ilusad, uued Junior Ranger logoga mütsid. Liisi ja Tarmo eestvedamisel saime esmalt teoreetilised teadmised lindudest ja nende uurimisest.
Loengu lõpetas meeleolukas Kahhoot viktoriin, mille võitis Rasmus.
Õhtusöögiks valmistas Margit makarone hakklihaga.
Kõhud täis ja pea teoreetilisi teadmisi täis sõitsime Hobustemäele, et praktikas näha ja osaleda kakkude uurimises. Meelitasime värbkakku ja händkakku. Lõpuks kuulsime ja nägime kodukakku. Kakkude uurimiseks tuleb ööpimeduses metsas jalutada ja seetõttu jõudsime tagasi alles kella üheteistkümnepaiku õhtul. Hommikul kell 6.00 olid kõik lapsed jälle uued mütsid peas ja binoklid kaelas valmis rähnide seires osalema. Paul ja Liis märkisid kaardile kuuldud, nähtud linde. Tarmo tasemeni jõudmiseks peame veel kaua temaga metsas jalutama.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
ROHELISE KOOLI TEGEVUSKAVA
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLIS 2021/22 Õ.-A.
Keskkonna töörühm arutas ja kinnitas 3. veebruaril 2022. selle õppeaasta Rohelise Kooli tegevuskava
ELURIKKUS
Elurikkuse suurendamiseks meie koolis:
9. Loodusainete õuesõppetundide uurida kes elavad meie kooliõues.
10. Paigutada kooliõue mesitaru, et saaks uurida mesilaste tegevust.
11. Ehitada putukahotelle kevadel
PRÜGI
Tegevused prügi teema parendamiseks meie koolis:
JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE
Jäätmetekke vähendamiseks meie koolis:
ELURIKKUS
Elurikkuse suurendamiseks meie koolis:
- Nunnunäitus sügisel – 6. klass korraldab
- Jätkata lindude talvist toitmist ja jälgida binokliga, kes külastavad lindude toidulauda - talv
- Kasvatada maitsetaimi koolisöökla jaoks – märts, aprill
- Kooliõues mitte niita igal pool - suvel
- Paigutada kooliõue linnupesakaste – märts, aprill
- Metsaistutustalgud mais
- Kõik klassid osalevad KIK õppeprogrammidel looduse paremaks tundma õppimiseks – aprill, mai
- klass. Koduloomad talu. MTÜ Metsaelu
- klass. Sisalikuretk rabas. Karula rahvuspargi keskus
- klass. Lähme rappa marjule. MTÜ Lilli Looduskeskus
- klass. Räätsadega rappa. RMK Kiidjärve külastuskeskus
- klass. Aastaring Alam-Pedjal. Tartumaa Keskkonnaamet
- klass. Metsakooslused Perajärvel. Karula Rahvuspargi Keskus
- klass. Orienteerumine maastikul. VVV
- klass. Matkatarkused looduses. RMK Kiidjärve külastuskeskus
- klass. Pinnavormide tekkelugu. MTÜ Maavillane
9. Loodusainete õuesõppetundide uurida kes elavad meie kooliõues.
10. Paigutada kooliõue mesitaru, et saaks uurida mesilaste tegevust.
11. Ehitada putukahotelle kevadel
PRÜGI
Tegevused prügi teema parendamiseks meie koolis:
- Leida võimalus eraldi koguda paberit.
- Sorteerimist võimaldavad prügikastid.
- Kutsuda külla Keskkonnake, kes õpetab algklassidele prügi sorteerimist.
JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE
Jäätmetekke vähendamiseks meie koolis:
- Mitte kasutada kooli üritustel ühekordeid nõusid.
- Korraldada taaskasutuslaat.
- Kasutada paberit säästlikult.
- Osaleda õppeprogrammidel Põllumajandusmuuseumi, et õpetada säästlikku suhtumist toitu.
- Toidu raiskamise teemal teeb uurimustöö Aleyna Batakcioglu 8. klassist ja koolimaja soojuskadu uurib Henri Sturm 8. klassist.
rohelise kooli teemad 2021/22 õ.-a.
Keskkonnaülevaatuse küsimustiku, keskkonnaauditi ja maailmakohviku ettepanekute põhjal otsustas keskkonnatöörühm oma 20. jaanuari 2022 a. koosolekul, et 2021/22 õppeaastal tegeleme põhjalikumalt teemadega: elurikkus, prügi ja jäätmetekke vähendamine.
seemnetest portreed
Tartu Ülikooli botaanikaaed kutsus õpilasi üles tegema seemnetest kunstiteoseid. Otsustasime üleskutse vastu võtta.
Tegime kõigile koolipere liikmetele e-koolis üleskutse, tuua kooli erinevaid seemneid. Kooli toodi suurel hulgal erineva suuruse ja värvusega seemneid. Jagasime seemned munakarpidesse ja otsisime koolimajast kokku kõik PVA-liimid ja pintslid. Maagilisel kuupäeval 21.12.21 korraldasime koolis seemnete töötoa. Ülesanne oli vanadele perfokaartidele (neid kasutasid teadlased info talletamiseks, ajal mil ei olnud veel guugeldamise võimalust) teha oma portree. Iga laps, 1.-9. klassini, meisterdas seemnetest oma näo. Meil on koolis 115 õpilast, mõned puudusid. Kokku valmis 107 tööd. Portreed said väga vahvad ja eriilmelised. Valminud tööd jäid vaheajal kuivama. 6-nda klassi piltide peal olid aga hiired jõule pidanud ning mõnusasti maiustanud. Nad tegid oma tööd uuesti.
Perfokaartidel on augud servades ja seetõttu oli võimalik kõik tööd villase lõngaga ühendada. Paigutasime tööd kooliastmeti ja nii tekkis suur, kolmeosaline kunstiteos. Ühendamise töö võtsid enda kanda õpetajad Margit, Aili ja Pille. Riputamiseks vajalikud puitliistud ja pakkimismaterjali andis meie endine õpetaja Tarmo Rello.
Veebruarikuus toimus botaanikaaias näitus seemnetest ja meie ühislooming oli näitusel üleval koos teiste ilusate seemnetest kunstiteostega. Direktor oli väga uhke ja näitas kooliperele botaanikaaiast saadedud fotot näitusest.
Aitäh kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes kunstiprojekti valmimisel osalesid või seemnetega varustamisega kaasa aitasid!
Pille Kangur
Pühajärve Põhikooli bioloogiaõpetaja
Vaata pilte seemnete töötoast ja valminud kunstiteosest.
Tegime kõigile koolipere liikmetele e-koolis üleskutse, tuua kooli erinevaid seemneid. Kooli toodi suurel hulgal erineva suuruse ja värvusega seemneid. Jagasime seemned munakarpidesse ja otsisime koolimajast kokku kõik PVA-liimid ja pintslid. Maagilisel kuupäeval 21.12.21 korraldasime koolis seemnete töötoa. Ülesanne oli vanadele perfokaartidele (neid kasutasid teadlased info talletamiseks, ajal mil ei olnud veel guugeldamise võimalust) teha oma portree. Iga laps, 1.-9. klassini, meisterdas seemnetest oma näo. Meil on koolis 115 õpilast, mõned puudusid. Kokku valmis 107 tööd. Portreed said väga vahvad ja eriilmelised. Valminud tööd jäid vaheajal kuivama. 6-nda klassi piltide peal olid aga hiired jõule pidanud ning mõnusasti maiustanud. Nad tegid oma tööd uuesti.
Perfokaartidel on augud servades ja seetõttu oli võimalik kõik tööd villase lõngaga ühendada. Paigutasime tööd kooliastmeti ja nii tekkis suur, kolmeosaline kunstiteos. Ühendamise töö võtsid enda kanda õpetajad Margit, Aili ja Pille. Riputamiseks vajalikud puitliistud ja pakkimismaterjali andis meie endine õpetaja Tarmo Rello.
Veebruarikuus toimus botaanikaaias näitus seemnetest ja meie ühislooming oli näitusel üleval koos teiste ilusate seemnetest kunstiteostega. Direktor oli väga uhke ja näitas kooliperele botaanikaaiast saadedud fotot näitusest.
Aitäh kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes kunstiprojekti valmimisel osalesid või seemnetega varustamisega kaasa aitasid!
Pille Kangur
Pühajärve Põhikooli bioloogiaõpetaja
Vaata pilte seemnete töötoast ja valminud kunstiteosest.
MAAILMAKOHVIK
20. detsember 2021. a. toimus koolis kaks kohvikut jõulukohvik ja maailmakohvik. Jõulukohvikus müüdi iga klasside koostööna valminud küpsetisi. Maailmakohviku eesmärgiks oli täiendada Rohelise kooli projekti värskete ideedega.
Koolimaja erinevatele korrustele olid pandud suured paberilehed ja terve klassiga tuli liikuda ühe plakati juurest teise juurde, arutleda Rohelise Kooli erinevate teemade üle ja panna parimad ideed ja ettepanekud lehele kirja.
20. detsembri maailmakohvikus ja 22. oktoobri lõimingupäeval tehtud ettepanekud Pühajärve kooli muutmiseks rohelisemaks kooliks:
Ettepanekud õueala parendamiseks:
1. Õuealale rohkem skulptuure ja kunsti.
2. Võiks kasvatada porgandeid, maitsetaimi ja ravimtaimi.
3. Rohkem liikumisvõimalusi
4. Koolil võiks olla välijõusaal ja park
5. Võiks teha staadionile veel midagi
6. Külakiik
7. Õues võiks olla kuuldav koolikell
8. Asfaldiparandus
9. Õueala võiks olla suurem
Ettepanekud toidu teema parendamiseks:
Ettepanekud tervise ja heaolu parendamiseks:
1. Õuevahetund võiks olla pikem või iga vahetund.
2. Võiks olla tantsuvahetund.
3. Pipi spungirada võiks rohkem kasutada.
4. Iga päev võiks olla sööklas puuvilja.
5. Kraanivesi võiks olla puhtam.
6. Tunnis võiks igalühel olla oma joogipudel.
7. Koolis võiks olla õppeaed, kus saaks kasvatada mahetoitu.
8. Koolis võiks olla vaikusetuba.
9. Õpilastel võiks olla võimalik avaldada arvamust, mis toite nad tahaksid süüa.
10. Rohkem puuvilja puid.
11. Nädalas vähemalt 2 mänguvahetundi.
12. Liigu vahetundides rohkem
13. Süüa rohkem puu- ja juurvilja
Ettepanekud vee kokkuhoiuks:
1. Rohkem tähelepanu sellele, et kraan saaks alati korralikult suletud.
2. WC-potid välja vahetada, et need oleks kahesüsteemsed.
3. Võtan alati joogivett ainult nii palju vett kui vaja on.
4. Koguda lillede kastmiseks vihmavett.
5. Jälgida vee tarbimist, et see oleks väiksem.
6. Võiks juba nooremas eas selgitada lastele magevee tähtsust.
7. Peale kehalist dušši all käies, jälgin vee tarbimist.
8. Guašši topsi tühjendad ainult vajadusel.
9. Uuendada kindla ajatsükli vahel veetorusid.
10. Veeavariide vältimiseks ei lase kraanikausist alla suuri asju.
11. Vett korduv kasutada.
Ettepanekud transpordi teema parendamiseks:
1. Suur ja hea rattaparkla.
2. Kaldus äärekivid rattale.
3. Pikemad kergliiklusteed.
4. Parklasse killustik.
5. Bussijaama varjualune.
6. Kuni 5 km raadiuses tulla kooli rattaga.
7. Kindel bussigraafik.
8. Koolibussid, mitte Go buss.
Ettepanekud prügi teema parendamiseks:
1. Prügikaste võiks olla rohkem.
2. Prügi peab alati viskama prügikasti.
3. Prügi peaks sorteerima.
4. Taaskasutamine
5. Sorteerimist võimaldavad prügikastid
6. Ei viska prügi maha
7. Metsa prügikast
8. Ümberringi võiks olla puidust prügikaste
9. Rohkem kompostihunnikuid
Ettepanekud jäätmetekke vähendamiseks:
1. Koolis tekkivad orgaanilised jäätmed kompostida.
2. Sorteerimist võimaldavad prügikastid.
3. Teha teavitustööd, miks kool üritab jäätmeteket vähendada.
4. Paberi taaskasutamine igal viisil.
5. Toidujääkide parem sorteerimine.
6. Korraldada taaskasutuslaat.
7. Plastikut vähem kasutada
8. Kasvatame ise toitu
9. Taaskasutada pakendeid.
Ettepanekud elurikkuse suurendamiseks:
1. Kooliõue panna lindude jooginõu.
2. Uurida, kes elavad meie kooliõues. Teha nimekiri meie kooliõues elavatest taimedest ja loomadest.
3. Võiks olla rohkem õitsvaid taimi, mis meelitavad kimalasi, mesilasi ja liblikaid.
4. Paneks kooli juurde mesitaru.
5. Linnupesakaste võiks rohkem olla.
6. Uued linnupesakastid.
7. Kõikidesse klassidesse rohkem lilli.
8. Ära niida
9. Tiik
10. Istutada rohelisi taimi.
Ettepanekud energia kokkuhoiuks:
1.Parandada ventilatsioonisüsteemi
2. Torude soojustamine
3. Vahetada vananenud valgussüsteem välja säästlikuma vastu
4. Välisfassaadi soojustamine.
5. Toast lahkudes kustutad tuled.
6. Liikumisanduriga tuled.
7. Päikesepaneelid.
8. Ei raiska vett
9. Tuulikud ja akudega paneelid.
10. Koolis ei ole telefonis kui selleks ei ole vajadust.
11. Anduriga kraanid.
Koolimaja erinevatele korrustele olid pandud suured paberilehed ja terve klassiga tuli liikuda ühe plakati juurest teise juurde, arutleda Rohelise Kooli erinevate teemade üle ja panna parimad ideed ja ettepanekud lehele kirja.
20. detsembri maailmakohvikus ja 22. oktoobri lõimingupäeval tehtud ettepanekud Pühajärve kooli muutmiseks rohelisemaks kooliks:
Ettepanekud õueala parendamiseks:
1. Õuealale rohkem skulptuure ja kunsti.
2. Võiks kasvatada porgandeid, maitsetaimi ja ravimtaimi.
3. Rohkem liikumisvõimalusi
4. Koolil võiks olla välijõusaal ja park
5. Võiks teha staadionile veel midagi
6. Külakiik
7. Õues võiks olla kuuldav koolikell
8. Asfaldiparandus
9. Õueala võiks olla suurem
Ettepanekud toidu teema parendamiseks:
- Rajada oma kooliaed
- Mitte raisata toitu, süüa õigetes kogustes
- Kord nädalas lihavaba päev
- Üle jääv puhas toit jagada abivajajatele (üksikud vanurid, lasterikkad pered – koostöös valla sotsiaaltöötajaga)
- Oma kooli kokk
- Rohkem taimetoitu
- Mitmekesisem toit
- Eestimaine toit
- Koolil võiks olla oma kohvik
- Julge proovida uusi toite ja maitseid
- Sööge rohkem värsket salatit!
Ettepanekud tervise ja heaolu parendamiseks:
1. Õuevahetund võiks olla pikem või iga vahetund.
2. Võiks olla tantsuvahetund.
3. Pipi spungirada võiks rohkem kasutada.
4. Iga päev võiks olla sööklas puuvilja.
5. Kraanivesi võiks olla puhtam.
6. Tunnis võiks igalühel olla oma joogipudel.
7. Koolis võiks olla õppeaed, kus saaks kasvatada mahetoitu.
8. Koolis võiks olla vaikusetuba.
9. Õpilastel võiks olla võimalik avaldada arvamust, mis toite nad tahaksid süüa.
10. Rohkem puuvilja puid.
11. Nädalas vähemalt 2 mänguvahetundi.
12. Liigu vahetundides rohkem
13. Süüa rohkem puu- ja juurvilja
Ettepanekud vee kokkuhoiuks:
1. Rohkem tähelepanu sellele, et kraan saaks alati korralikult suletud.
2. WC-potid välja vahetada, et need oleks kahesüsteemsed.
3. Võtan alati joogivett ainult nii palju vett kui vaja on.
4. Koguda lillede kastmiseks vihmavett.
5. Jälgida vee tarbimist, et see oleks väiksem.
6. Võiks juba nooremas eas selgitada lastele magevee tähtsust.
7. Peale kehalist dušši all käies, jälgin vee tarbimist.
8. Guašši topsi tühjendad ainult vajadusel.
9. Uuendada kindla ajatsükli vahel veetorusid.
10. Veeavariide vältimiseks ei lase kraanikausist alla suuri asju.
11. Vett korduv kasutada.
Ettepanekud transpordi teema parendamiseks:
1. Suur ja hea rattaparkla.
2. Kaldus äärekivid rattale.
3. Pikemad kergliiklusteed.
4. Parklasse killustik.
5. Bussijaama varjualune.
6. Kuni 5 km raadiuses tulla kooli rattaga.
7. Kindel bussigraafik.
8. Koolibussid, mitte Go buss.
Ettepanekud prügi teema parendamiseks:
1. Prügikaste võiks olla rohkem.
2. Prügi peab alati viskama prügikasti.
3. Prügi peaks sorteerima.
4. Taaskasutamine
5. Sorteerimist võimaldavad prügikastid
6. Ei viska prügi maha
7. Metsa prügikast
8. Ümberringi võiks olla puidust prügikaste
9. Rohkem kompostihunnikuid
Ettepanekud jäätmetekke vähendamiseks:
1. Koolis tekkivad orgaanilised jäätmed kompostida.
2. Sorteerimist võimaldavad prügikastid.
3. Teha teavitustööd, miks kool üritab jäätmeteket vähendada.
4. Paberi taaskasutamine igal viisil.
5. Toidujääkide parem sorteerimine.
6. Korraldada taaskasutuslaat.
7. Plastikut vähem kasutada
8. Kasvatame ise toitu
9. Taaskasutada pakendeid.
Ettepanekud elurikkuse suurendamiseks:
1. Kooliõue panna lindude jooginõu.
2. Uurida, kes elavad meie kooliõues. Teha nimekiri meie kooliõues elavatest taimedest ja loomadest.
3. Võiks olla rohkem õitsvaid taimi, mis meelitavad kimalasi, mesilasi ja liblikaid.
4. Paneks kooli juurde mesitaru.
5. Linnupesakaste võiks rohkem olla.
6. Uued linnupesakastid.
7. Kõikidesse klassidesse rohkem lilli.
8. Ära niida
9. Tiik
10. Istutada rohelisi taimi.
Ettepanekud energia kokkuhoiuks:
1.Parandada ventilatsioonisüsteemi
2. Torude soojustamine
3. Vahetada vananenud valgussüsteem välja säästlikuma vastu
4. Välisfassaadi soojustamine.
5. Toast lahkudes kustutad tuled.
6. Liikumisanduriga tuled.
7. Päikesepaneelid.
8. Ei raiska vett
9. Tuulikud ja akudega paneelid.
10. Koolis ei ole telefonis kui selleks ei ole vajadust.
11. Anduriga kraanid.
NOORE LOODUSKAITSJA EKSPEDITSIOON
|
|
Noore looduskaitsja kolmas ekspeditsioon „Otsides Soome Laiakivi“ toimus 20. detsembril 2021. a. Matk algas Arula külas, kus tegime jalgsirännaku Liisi Peetsi juhendamisel.
Kivi ümbermõõt on 20,15 m
Kõrgus 2,65 m
Kaal umbes 150 tonni
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
Kivi ümbermõõt on 20,15 m
Kõrgus 2,65 m
Kaal umbes 150 tonni
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga.
NOORE LOODUSKAITJA TALGUPÄEV
Neljapäeval, 2. detsembril algusega kell 12 toimus Junior Rangeri ehk Noore Looduskaitsja teine kokkusaamine, mille korraldasime seekord talgupäevana.
Talgutööks oli II kaitsekategooria liigi harivesiliku sigimistiikide taastamine. Eemaldasime tiikide ümbrusest võsa. Talgulised olid tublid . Suuremad saagisid ja raiusid võsa, väiksemad tassisid oksad lõkkesse. Talgupäeva lõpetasime meeleoluka Otepää mänguga looduskeskuses.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga
Talgutööks oli II kaitsekategooria liigi harivesiliku sigimistiikide taastamine. Eemaldasime tiikide ümbrusest võsa. Talgulised olid tublid . Suuremad saagisid ja raiusid võsa, väiksemad tassisid oksad lõkkesse. Talgupäeva lõpetasime meeleoluka Otepää mänguga looduskeskuses.
Korraldaja: Keskkonnaamet koostöös Pühajärve Põhikooliga
KESKKONNATEADLIKKUSE UURING
25. novembril 2021. a. oli kooliperel e-õppepäev ja üheks ülesandeks oli kooliperel täita kodus vanematega arutades ja koostöös Pühajärve Põhikooli keskonnateadlikkuse küsimustik.
Vaata küsitluse tulemusi:
docs.google.com/forms/d/10yuLB6yHCO5NtsC0t1-nKN0wrPrRk4z8lMteqgHibkY/viewanalytics
Vaata küsitluse tulemusi:
docs.google.com/forms/d/10yuLB6yHCO5NtsC0t1-nKN0wrPrRk4z8lMteqgHibkY/viewanalytics
otepääl said esmakordselt kokku noored looduskaitsjad
26. oktoober 2021 oli märgiline päev, mil said esmakordselt kokku Otepää noored looduskaitsjad. Nimelt korraldatakse Eestis alates 2004. aastast koostöös Euroopa kaitsealade liiduga noore looduskaitsja kursusi (inglise keeles Junior Ranger). Kui viimati liitus programmiga Alutaguse rahvuspark 2019. aastal, siis nüüd oli Otepää kord.
Meil on väga hea meel, et programmi vastu on huvi kohapeal olemas. Ligi paarkümmend noort on avaldanud soovi programmist osa võtta, esimesele kokkusaamisele jõudsid neist veidi üle poolte – 12 noort. Eks ajad on keerulised, midagi pole teha.
Saanud kokku Otepää looduskeskuses, võttis allakirjutanu ohjad enda kätte, aidates osalejatel omavahel tuttavaks saada, tutvustades noore looduskaitsja programmi nii Eestis kui mujal Euroopas ja tehes lühikese sissejuhatuse loodushoiu ajalukku Otepääl. Seejärel süüviti näituse abil rühmade kaupa Otepää maastike iseärasustesse. Ning kuldse villakuga mõõtu võttes oli hea meel kolme rühma võrdse tulemuse üle – kõik said kirja 50 punkti.
Saanud kehakinnitust Madsa spordikeskuse juures, seati sammud Otepää maastikele. Meie jaoks olid matkaprogrammi pannud kokku Pühajärve põhikooli õpetajad Peeter ja Pille Kangur. Saime selgeks, kuidas mõõta käepäraste vahenditega künka kõrgust, legendaarsel Seinamäel aga künka nõlva kallet.
Möödudes oma viiekilomeetrisel rännakul järjest kolmest järvest, õppisime neid kirjeldama ja analüüse tegema. Kokkuvõttes võib öelda, et meie sügavaimas, Peitlemäe järves, kui ka Tornijärves ja Kääriku järves oli lämmastiku- ja fosforisisaldus proovivõtukohas minimaalne. Tornijärvel nägi nii mõnigi esmakordselt nõukogude ajastu moodsaid suvilaid. Põhiliselt sel ajal järve äärde ehitatu on siiani hästi säilinud.
Seinamäel rääkis Otepää looduse üks parimaid tundjaid Tarmo Evestus kaitse korraldamisest kaitseala metsades. Osalejad said vastuse küsimusele, miks on ikka vaja sihtkaitsevöönditesse jätta puud lihtsalt surema.
Viis kilomeetrit koos ülesannete lahendamisega oli piisavalt väsitav, et isegi olenemata kaasa pandud toidupakikestest tundsid osalejad vajadust puhata ja süüa. Nii viis buss meid Kappermäe seltsimajja, kus saime kõhud järjekordselt täis, pidasime maha loodusmängu ning seejärel asusime vaatama Matsalu loodusfilmide festivalil Matsalu rahvuspargi eripreemia saanud filmi „Kurepoja pikk teekond“ (Kurepojan pitkä matka, autor Jouni Hiltunen). Meile oli oma tehnikaga tulnud selleks appi Pedajamäe küla filmiklubi. Pole küll Bond, nagu mõni noor tõdes, aga saime väga põhjaliku ülevaate sookurgede elust. Loodetavasti suudab inimene pidada maakeral vähemalt nii kaua selle kauni linnuliigi kõrval vastu kui sookurg seni on suutnud.
Noore looduskaitsja laager toimus keskkonnaameti ja Pühajärve põhikooli koostöös. Noore looduskaitsja programmist saab lugeda lähemalt nii kaitsealad.ee lehelt kui ka keskkonnaameti kodulehelt.
Margit Turb
Meil on väga hea meel, et programmi vastu on huvi kohapeal olemas. Ligi paarkümmend noort on avaldanud soovi programmist osa võtta, esimesele kokkusaamisele jõudsid neist veidi üle poolte – 12 noort. Eks ajad on keerulised, midagi pole teha.
Saanud kokku Otepää looduskeskuses, võttis allakirjutanu ohjad enda kätte, aidates osalejatel omavahel tuttavaks saada, tutvustades noore looduskaitsja programmi nii Eestis kui mujal Euroopas ja tehes lühikese sissejuhatuse loodushoiu ajalukku Otepääl. Seejärel süüviti näituse abil rühmade kaupa Otepää maastike iseärasustesse. Ning kuldse villakuga mõõtu võttes oli hea meel kolme rühma võrdse tulemuse üle – kõik said kirja 50 punkti.
Saanud kehakinnitust Madsa spordikeskuse juures, seati sammud Otepää maastikele. Meie jaoks olid matkaprogrammi pannud kokku Pühajärve põhikooli õpetajad Peeter ja Pille Kangur. Saime selgeks, kuidas mõõta käepäraste vahenditega künka kõrgust, legendaarsel Seinamäel aga künka nõlva kallet.
Möödudes oma viiekilomeetrisel rännakul järjest kolmest järvest, õppisime neid kirjeldama ja analüüse tegema. Kokkuvõttes võib öelda, et meie sügavaimas, Peitlemäe järves, kui ka Tornijärves ja Kääriku järves oli lämmastiku- ja fosforisisaldus proovivõtukohas minimaalne. Tornijärvel nägi nii mõnigi esmakordselt nõukogude ajastu moodsaid suvilaid. Põhiliselt sel ajal järve äärde ehitatu on siiani hästi säilinud.
Seinamäel rääkis Otepää looduse üks parimaid tundjaid Tarmo Evestus kaitse korraldamisest kaitseala metsades. Osalejad said vastuse küsimusele, miks on ikka vaja sihtkaitsevöönditesse jätta puud lihtsalt surema.
Viis kilomeetrit koos ülesannete lahendamisega oli piisavalt väsitav, et isegi olenemata kaasa pandud toidupakikestest tundsid osalejad vajadust puhata ja süüa. Nii viis buss meid Kappermäe seltsimajja, kus saime kõhud järjekordselt täis, pidasime maha loodusmängu ning seejärel asusime vaatama Matsalu loodusfilmide festivalil Matsalu rahvuspargi eripreemia saanud filmi „Kurepoja pikk teekond“ (Kurepojan pitkä matka, autor Jouni Hiltunen). Meile oli oma tehnikaga tulnud selleks appi Pedajamäe küla filmiklubi. Pole küll Bond, nagu mõni noor tõdes, aga saime väga põhjaliku ülevaate sookurgede elust. Loodetavasti suudab inimene pidada maakeral vähemalt nii kaua selle kauni linnuliigi kõrval vastu kui sookurg seni on suutnud.
Noore looduskaitsja laager toimus keskkonnaameti ja Pühajärve põhikooli koostöös. Noore looduskaitsja programmist saab lugeda lähemalt nii kaitsealad.ee lehelt kui ka keskkonnaameti kodulehelt.
Margit Turb
KESKKONNAAUDIT PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLIS
22.oktoobril 2021. a. tutvustas õp. Peeter Kangur tervele kooliperele Rohelise kooli programmi.
Järgmisena jagasime meie kooli keskkonnaauditi läbi viimiseks igale klassile ühe teema.
1. klass - ÕUEALA
2. klass - TOIT
3. klass - TERVIS JA HEAOLU
4. klass - VESI
5. klass - TRANSPORT
6. klass - PRÜGI
7. klass - JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE
8. klass - ELURIKKUS
9. klass - ENERGIA
Esialgu jäid uurimise alt välja 3 teemat: KLIIMAMUUTUSED, GLOBAALNE KODAKONDSUS ning RANNIK JA MERI. Esmalt tahame nende teemade kohta rohkem teada saada, siis uurime lähemalt kuidas meie koolis olukord on.
Iga klass sai endale küsimustiku, mida koolimajas ja kooli ümbruses uurida. Keskkonnaauditi läbiviimiseks kasutasime Tartu Loodusmaja lehel olevat FEE koostatud näidisküsimustiku.
Tore oli hiljem kuulda kuidas küsimustiku korralikuks täitmiseks helistati kooli söökla juhatajale, maitsti vett, jalutati kooliõues, küsitleti õpilasi ja õpetajaid.
Pärast uurimustööd, küsimustiku täitmist ja arutelusid klassides, tutvustas iga klass oma uuringu tulemusi ja ettepanekuid olukorra muutmiseks tervele kooliperele.
| ROHELINE KOOL TUTVUSTUS 22.10.2021.pptx |
moodustasime keskkonnatöörühma
21. oktoobril 2021. a. tutvustasid õp. Pille ja Peeter Kangur Pühajärve Põhikooli õpilasomavalitsuse liikmetele Rohelise kooli programmi
Moodustati töörühm, kuhu kuuluvad kõik õpilasomavalitsuse liikmed:
9.klass Silver Ostrat, Paula Puksov
8.klass Ruuben Jaagant, Henri Sturm
7.klass Elsa Naruski, Paul Aares Fjodorov, Saskia Treufeld
6.klass Rasmus Rätsepso, Urmo Künnapuu
5.klass Säde Lepp, Anastasija Rõžkova, Ott Ostrat
4.klass Madli Jussila
Õpetajad; Tiina Kukk (õpetaja, ja õppealajuhataja), Teet Reedi (hoolekogu esimees ja lapsevanem), Pille Kangur (õpetaja ja lapsevanem, Rohelise Kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis) ja Peeter Kangur (õpetaja, lapsevanem ja Rohelise kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
Moodustati töörühm, kuhu kuuluvad kõik õpilasomavalitsuse liikmed:
9.klass Silver Ostrat, Paula Puksov
8.klass Ruuben Jaagant, Henri Sturm
7.klass Elsa Naruski, Paul Aares Fjodorov, Saskia Treufeld
6.klass Rasmus Rätsepso, Urmo Künnapuu
5.klass Säde Lepp, Anastasija Rõžkova, Ott Ostrat
4.klass Madli Jussila
Õpetajad; Tiina Kukk (õpetaja, ja õppealajuhataja), Teet Reedi (hoolekogu esimees ja lapsevanem), Pille Kangur (õpetaja ja lapsevanem, Rohelise Kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis) ja Peeter Kangur (õpetaja, lapsevanem ja Rohelise kooli koordinaator Pühajärve Põhikoolis)
PÜHAJÄRVE KOOL LIITUS ROHELISE KOOLI PROGRAMMIGA
20. oktoobril 2021. a. liitus Pühajärve kool Rohelise kooli programmiga.
Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Tänased lapsed ja noored otsustavad tulevikus, milleses maailmas elame, kuidas Maa rikkust kasutatakse.
Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi kooli või lasteaia tegemistesse ning seda süsteemselt ja terviklikult. Rohelise kooli võrgustiku seminarid pakuvad nii toetust kui inspiratsiooni, erinevad rahvusvahelised või Eesti võrgustiku kampaaniad ja algatused aitavad kaasa õppeasutuses muutuste loomisele.
Edukat programmis osalemist tõendab haridusasutusele omistatav ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud keskkonnamärgis “Roheline lipp”.
Eestis on Rohelise kooli programmiga liitunud üle 170 kooli ja lasteaia. Üle maailma on võrgustikus veel 70 riiki ja üle 56 000 õppeasutuse.
Rohkem infot Tartu Loodusmaja lehelt: www.tartuloodusmaja.ee/roheline-kool/
Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Tänased lapsed ja noored otsustavad tulevikus, milleses maailmas elame, kuidas Maa rikkust kasutatakse.
Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi kooli või lasteaia tegemistesse ning seda süsteemselt ja terviklikult. Rohelise kooli võrgustiku seminarid pakuvad nii toetust kui inspiratsiooni, erinevad rahvusvahelised või Eesti võrgustiku kampaaniad ja algatused aitavad kaasa õppeasutuses muutuste loomisele.
Edukat programmis osalemist tõendab haridusasutusele omistatav ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud keskkonnamärgis “Roheline lipp”.
Eestis on Rohelise kooli programmiga liitunud üle 170 kooli ja lasteaia. Üle maailma on võrgustikus veel 70 riiki ja üle 56 000 õppeasutuse.
Rohkem infot Tartu Loodusmaja lehelt: www.tartuloodusmaja.ee/roheline-kool/
VIRTUAALNÄITUS MESILASTEST
Vaata huvitavat ja harivat mesilaste elu tutvustavat virtuaalnäitust: https://mesionhea.ee/mesilasedjamaailm/
SAMBLIKE VAATLUS
MAAILMAKORISTUSPÄEV
Reedel, 17. septembril 2021. a. oli Pühajärve Põhikooli lastel maailmakoristuspäev. Erinevatel klassidel oli koristusaeg erinevatel tundidel. Viies klass ehk meie klass koristas bussijaama. Meie läksime koristama 5. tunni ajal. Kui meil oli neli tundi ära olnud, läksime me riietusruumi, panime üleriided selga ja töökindad kätte. Seejärel kogunesime maja ette, kus anti meile kotid ja öeldi kuhu peame koristama minema. Me leidsime 45 minuti jooksul uskumatult palju prügi näiteks klaasi, kilet ja muud sellist. Käisime päris kaugel metsas ja korjasime kokku kõik prügi, mis me leidsime. Pärast tegime grupipildi koos prahiga ja siis viskasime prügi prügikasti. Seda prügi poleks pidanud seal metsas algusest peale olema, see oleks pidanud algusest peale prügikastis olema. Prügi hulgast võtsime välja paar vana ja tervet tindipotti, mille panime eesti keele klassi. Kuna meile tundus, et 5. tunni ajal jäi palju prahti metsa, siis läksime viiekesi 6. tunni ajal tagasi ja korjasime selle ära. Selle prügi hulgas oli näiteks plekkvann ja palju vanu konservipurke. Meile meeldib loodust koristada ja meil oli selle aja jooksul väga-väga lõbus. Päev möödus kiiresti ja meil oli tore. Me teeksime seda teinekordki. Aga üht peab ütlema: Inimesed, ärge visake prahti loodusesse, selle koht on prügikastis!!!
Säde Lepp
5. klass
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/pZ1A37md6nkyvAxp8
Säde Lepp
5. klass
Vaata pilte: photos.app.goo.gl/pZ1A37md6nkyvAxp8
