2013-2014 Õ.-A.
loodushariduslikud üritused pühajärve põhikoolis 2014 kevad
IX OTEPÄÄ PIIRKONNALASTE LOODUSLAAGER 18.-20. AUGUST 2014
18.-20. august 2014 toimus järjekorras juba üheksas Otepää piirkonna laste looduslaager. Laagrist võttis osa 30 last vanuses 7-17 aastat. (Kui Marisid ka arvestada siis 32 last vanuses 4-17). Lapsi oli Otepää, Sangaste ja Puka vallast. Kõige kaugem osaleja oli Saksamaalt Maike, kes oli eelmisel aastal Pühajärve koolis vahetusõpilaseks.
Laager algas looduslaagri lipu heiskamisega Kappermäe seltsimaja juures. Lipu heiskamise au said endale kõige rohkem laagrites osalenud – Maris Turb, Liis Antsi ja Ekke Kaha. Seejärel tutvumismängud, laagri reeglid ja võistkondadesse jagamine. Igal võistkonnal oli esimeseks ülesandeks rühmapildi tegemine. Järgmine ülesanne – süüa väliklassis koos herilastega – oli märksa keerulisem. Seekord leidsid herilased nõelamiseks just kõige väiksema laagrilise, 4-aastase Minna Mari pöidla. Magustoitu, kamavahtu maasikamoosiga, ei olnud keegi nõus herilastega jagama, seda sõime toas. Lõunasöögi lõppedes tuli oma nõud ka ise puhtaks pesta või panna nõudepesumasinasse. Mõne jaoks oli see ilmselt uudne töö. Pärast kosutavat lõunasööki rääkis Tarmo Evestus lindudest ja nende uurimisest. Lapsed said tuttavaks Otepääl uue pesitseva linnuliigi soo-loorkulliga. Teoreetilised teadmised olemas, suundusime õppekäigule Tõutsi küla looduse tundmaõppimiseks. Saime selgeks palju taimi – soolikarohi, kaer, kogelejarohi, nõiahammas, kurereha jne. Tüdrukud tegid endale kurereha kroonõitest kaunid küüned. Palju elevust tekitas koprapesa juures poris sumpamine. Vedas muidugi neil, kel kummikud jalas - sai mõõta vee sügavust. Oja äärde paigutasime ka salakaamera, mis jäädvustab kaamera ees liikuvaid loomi. Etterutates võib öelda, et 3 peidetud kaamerat said pildile hiire, tuhkru ja võsaraadi.
Pärast õhtusööki toimus teadmiste kontroll. Igal võistkonnal oli kolm lehte, igaühele kirjutatud üks liik – kobras, kotkas ja kiil. Küsimuse peale tuli vastusena üles tõsta õige leht. Teine võistlus oli looduseteemaline kuldvillak. Kõige keerulisemaks osutus mürgiste taimede tundmine. Õhtuhämaruses oli eesmärgiks kakkude kuulamine ja ideaaljuhul nende vaatlemine, aga mida polnud, olid kakud. Kakkude puudumise kompenseerisime viimasel päeval kakkude, täpsemini odrajahukakkude küpsetamisega. Õhtul said kõige vapramad laagrilised Joosti talu tiigis end jahutada, et pärast kosutada ennast ööooteks moosisaia ja teega.
Uus hommik tervitas kerge vihmasabinaga, seetõttu traditsioonilist linnulauluhommikut ei toimunud. Lauluhuvilised käisid peidetud kaameraid vaatamas. Pärast hommikust kakaod ja putru tuli kogu laager kokku pakkida, istuda ratta selga ja asuda Sangaste poole teele. Teejuhiks oli Erik, kes oli endale laagrinimeks võtnud Vello. Sõit Kurevere külla pakkus imeilusaid vaateid. Antsoti talus tervitasid meid hobused. Tuulega võidu ja üksteist abistades saime esmalt üles oma telgid. Peremees Imre Õim ja perenaine Anniki Kreek näitasid oma talu loomi, lasteonni ja kollast põrnikat. Anniki rääkis kaasakiskuvalt oma hobustest, jõudes otsapidi ka hobuse anatoomiani. Näitas, kus on puus, kus põlv. Rääkis hobuste värvustest ja juhtumistest nendega. Lõunasöögiks sõime imemaitsvat seljankasuppi koos küüslauguvõileiva ja lihapirukaga. Seejärel tutvusime hobutööriistadega. Ader võeti laste poolt kohe kasutusse, hakkajamad püüdsid ise künda hobuse kombel kopli mulda. Nägime rege ja õppisime selgeks, mis on rangid, ohjad, jalused, kabjakonks jm. Kõige rohkem elevust tekitas lihtne vanker. Väiksemad istusid peale ja suuremad hakkasid ise hobusteks. Absoluutselt parimaks hobuseks laagris osutus Meriliis, kes väsimatult väiksemaid ja suuremaid sõidutas, nii mäest üles kui alla. Julgemad said koos Annikiga proovida ratsutamist. Nägime oma silmaga ka hobuse rautamist. Üks hobune oli ühe hobuseraua alt ära tõmmanud ja õhtul tuli sepp uut rauda alla lööma. Käelise tegevusena valmistasime endale kabjanaelast kaelaehte. Naela kõveraks keeramine nõudis päris paju osavust.
Kuna talu põhitegevus on küüslaugukasvatus, õppisime tundma küüslauku erinevate meeltega. Huvitav on see, et küüslaugul süüakse kõike peale narmasjuurte. Eriti head olid marineeritud küüslaugu varred. Iga laps puhastas endale koju kaasa küüslauku. Imre rääkis ka kasevihtadest. Saime teada, et parim viha säilitamise viis on kastis, kuhu vihtade vahele raputatakse soola ja et enne sauna peab viht 2 tundi külmas vees ligunema. Soovijad valmistasid endale ise oma kätega kogutud kaseokstest kaseviha. Seda sai õhtul kilesaunas proovida. Suures kasevihtade tegemise tuhinas lõi Silver väikese kirvega endale näpu pihta. Haav sai puhastatud ja õige pea toimetas algul nutune poiss rõõmsalt ringi.
Õhtusöök toimus vihma kiuste väljas. Igaüks valmistas endale lõkkel grillhamburgeri. Ise valmistati kotlet, ise soojendati kukkel ja ise valiti sobivad salatid ja kastmed vahele. Väga maitsvad burgerid olid!
Õhtul näitas Imre matkavarustust ja õpetas kaarti tundma ning orienteeruma. Ilm oli väga kehv – sadas kõvasti vihma. Vahepeal tehti enda soojendamiseks segasauna - riided seljas, istuti rõõmsalt saunalaval.
Ööpimeduses said kõik selga suured vihmamantlid, kaasa kaardi, kompassi ja taskulambi ning algas maastikumäng. Ülesanne oli pealtnäha lihtne: kahe tunni jooksul tuli lähiümbrusest üles leida 6 kontrollpunkti. Igasse punkti oli midagi ära peidetud. Kauguses helendasid valguspulgad ja lapsed nagu jaaniussikesed. Õnneks jõudsid kõik rühmad õnnelikult tagasi. Südaööl oli valitses täielik vaikus, kõik magasid telkides õiglase und, päev oli korda läinud.
Viimasel laagripäeval ärkasid väiksed Emma, Tobias ja Märt veidi peale kuut ja asusid hobuseid toitma ja oma rattaid testima. Hommikusöögiks oli laste lemmik – krõbinad. Hea üllatusena söödi ka pudrupott tühjaks. Hommikusöök söödud, tuli jälle kõik asjad kokku pakkida. Traditsiooniliselt jäi üle mitu eri värvi sokki. Samuti tuli plaasterdada kolm sõrme.
Vahepeatusena sõime Sangastes jäätist, jälle herilastega võidu ja jälle sai Minna Mari pöidla peale nõelata. Sangastes veskipaisu juures tutvustas Indrek Kapp uut kalapääsu, elektritootmist ja vana 5-korruselist vesiveskit, kus vanasti olla kolmes vahetuses vilja jahvatatud. Saime teada, et kalapääs on ennast õigustanud, see on kalade poolt aktiivses kasutuses. Trepi otsa on kalade loendamiseks paigutatud lausa loendur.
Jätkasime ratastega tagasisõitu Tõutsi külla Kappermäe seltsimaja juurde. Kohale jõudsid kõik. Tänavu olid üldse kõik lapsed väga tublid. Mitte ükski ei tahtnud saateauto peale istuda, vaid eelistasid ise vändata. Teiste seast paistis silma Märt, kes väikesest rattast ja käikude keeramisest saadud villist hoolimata sõitis vapralt lõpuni.
Kappermäe seltsimajas ootas meid lõunasöök. Hea meel oli näha, et viimaseks toidukorraks oli kõigile selgeks saanud, mida oma mustade nõudega teha. Seejärel asusime kiiruga valmistuma laagri lõpetamiseks, ja ikka nii, et kõikidest fotokatest pildid kokku, tuba tolmuimejaga puhtaks, välipliit kütte, mööbel paika, laud katta.
Laagri lõpetamine toimus koos vanematega. Maris ja Meriliis näitasid pilte ning rääkisid vanematele, mida laagris tehti. Seejärel toimus traditsiooniline kokkuvõtlik viktoriin looduse tundmise osas, aga seekord olid lapsed versus lapsevanemad. Kordamööda veeretati täringut ja vastati küsimustele. Tuli tunda taimi, loomi, hobutööriistu. Võitis sõprus. Lapsed said diplomid ja šokolaadi laagri lõpetamise eest. Ja oligi aeg laagri lipp alla võtta. Lipu langetasid esmakordselt laagris osalenute esindajad - Meriliis Kukk, kes nii tublilt väiksemaid terve õhtu vankriga sõidutas, Silver Ostrat, kes vaatamata kirvega vigastatud näpule rõõmsalt lõpuni toimetas ja Märt Matis Hämarsoo, kes sai pöidlale villi, aga virisemata rattaga lõpuni sõitis.
Viimastel aastatel oleme lõpupeol vanematega koos süüa teinud. Kui eelmisel aastal küpsetasime lõkkel pannkooke, siis sellel aastal küpsetasime odrajahukakke. Retsept on lihtne – headel aegadel keefir või pett, kehvemal ajal vesi, odrajahu, veidi nisujahu ja soola ning soodat. Mõnel tulid käki moodi, aga võiga maitsesid ikka imehästi.
Kokkuvõttes täname kõiki lapsi, kes looduslaagris osalesid. Te olite väga-väga tublid!
Tänusõnad toetajatele:
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus – laagri rahastamise eest
Anniki Kreek ja Imre Õim – emotsionaalse õppepäeva eest teie talus. Te pakkusite lastele palju elamusi.
Indrek Kapp – Sangaste veskipaisu kalapääsu, elektrijaama ja veski ajaloo tutvustuse eest
Eve Koser ja Kalju Saaremäe – hea toidu ja kakkude idee eest
Kristel ja Lauri Nämi – te olete alati nii abivalmid
Laagri korraldajad: Pühajärve Põhikool, Otepää Loodusselts ja Keskkonnaamet
Juhendajad: Pille Kangur, Peeter Kangur, Tarmo Evestus ja Margit Turb
P.S. Järgmisel aastal on 10. Otepää piirkonna laste looduslaager. Ootame kõiki laagri vilistlasi laagrisse õpetajaks. Kes mida oskab, seda õpetab.
Vaata Margit Turbi pilte laagrist
https://plus.google.com/photos/104450948118324668819/albums/6050028963022700305?authkey=COnWn-Kn2oHchgE
Laager algas looduslaagri lipu heiskamisega Kappermäe seltsimaja juures. Lipu heiskamise au said endale kõige rohkem laagrites osalenud – Maris Turb, Liis Antsi ja Ekke Kaha. Seejärel tutvumismängud, laagri reeglid ja võistkondadesse jagamine. Igal võistkonnal oli esimeseks ülesandeks rühmapildi tegemine. Järgmine ülesanne – süüa väliklassis koos herilastega – oli märksa keerulisem. Seekord leidsid herilased nõelamiseks just kõige väiksema laagrilise, 4-aastase Minna Mari pöidla. Magustoitu, kamavahtu maasikamoosiga, ei olnud keegi nõus herilastega jagama, seda sõime toas. Lõunasöögi lõppedes tuli oma nõud ka ise puhtaks pesta või panna nõudepesumasinasse. Mõne jaoks oli see ilmselt uudne töö. Pärast kosutavat lõunasööki rääkis Tarmo Evestus lindudest ja nende uurimisest. Lapsed said tuttavaks Otepääl uue pesitseva linnuliigi soo-loorkulliga. Teoreetilised teadmised olemas, suundusime õppekäigule Tõutsi küla looduse tundmaõppimiseks. Saime selgeks palju taimi – soolikarohi, kaer, kogelejarohi, nõiahammas, kurereha jne. Tüdrukud tegid endale kurereha kroonõitest kaunid küüned. Palju elevust tekitas koprapesa juures poris sumpamine. Vedas muidugi neil, kel kummikud jalas - sai mõõta vee sügavust. Oja äärde paigutasime ka salakaamera, mis jäädvustab kaamera ees liikuvaid loomi. Etterutates võib öelda, et 3 peidetud kaamerat said pildile hiire, tuhkru ja võsaraadi.
Pärast õhtusööki toimus teadmiste kontroll. Igal võistkonnal oli kolm lehte, igaühele kirjutatud üks liik – kobras, kotkas ja kiil. Küsimuse peale tuli vastusena üles tõsta õige leht. Teine võistlus oli looduseteemaline kuldvillak. Kõige keerulisemaks osutus mürgiste taimede tundmine. Õhtuhämaruses oli eesmärgiks kakkude kuulamine ja ideaaljuhul nende vaatlemine, aga mida polnud, olid kakud. Kakkude puudumise kompenseerisime viimasel päeval kakkude, täpsemini odrajahukakkude küpsetamisega. Õhtul said kõige vapramad laagrilised Joosti talu tiigis end jahutada, et pärast kosutada ennast ööooteks moosisaia ja teega.
Uus hommik tervitas kerge vihmasabinaga, seetõttu traditsioonilist linnulauluhommikut ei toimunud. Lauluhuvilised käisid peidetud kaameraid vaatamas. Pärast hommikust kakaod ja putru tuli kogu laager kokku pakkida, istuda ratta selga ja asuda Sangaste poole teele. Teejuhiks oli Erik, kes oli endale laagrinimeks võtnud Vello. Sõit Kurevere külla pakkus imeilusaid vaateid. Antsoti talus tervitasid meid hobused. Tuulega võidu ja üksteist abistades saime esmalt üles oma telgid. Peremees Imre Õim ja perenaine Anniki Kreek näitasid oma talu loomi, lasteonni ja kollast põrnikat. Anniki rääkis kaasakiskuvalt oma hobustest, jõudes otsapidi ka hobuse anatoomiani. Näitas, kus on puus, kus põlv. Rääkis hobuste värvustest ja juhtumistest nendega. Lõunasöögiks sõime imemaitsvat seljankasuppi koos küüslauguvõileiva ja lihapirukaga. Seejärel tutvusime hobutööriistadega. Ader võeti laste poolt kohe kasutusse, hakkajamad püüdsid ise künda hobuse kombel kopli mulda. Nägime rege ja õppisime selgeks, mis on rangid, ohjad, jalused, kabjakonks jm. Kõige rohkem elevust tekitas lihtne vanker. Väiksemad istusid peale ja suuremad hakkasid ise hobusteks. Absoluutselt parimaks hobuseks laagris osutus Meriliis, kes väsimatult väiksemaid ja suuremaid sõidutas, nii mäest üles kui alla. Julgemad said koos Annikiga proovida ratsutamist. Nägime oma silmaga ka hobuse rautamist. Üks hobune oli ühe hobuseraua alt ära tõmmanud ja õhtul tuli sepp uut rauda alla lööma. Käelise tegevusena valmistasime endale kabjanaelast kaelaehte. Naela kõveraks keeramine nõudis päris paju osavust.
Kuna talu põhitegevus on küüslaugukasvatus, õppisime tundma küüslauku erinevate meeltega. Huvitav on see, et küüslaugul süüakse kõike peale narmasjuurte. Eriti head olid marineeritud küüslaugu varred. Iga laps puhastas endale koju kaasa küüslauku. Imre rääkis ka kasevihtadest. Saime teada, et parim viha säilitamise viis on kastis, kuhu vihtade vahele raputatakse soola ja et enne sauna peab viht 2 tundi külmas vees ligunema. Soovijad valmistasid endale ise oma kätega kogutud kaseokstest kaseviha. Seda sai õhtul kilesaunas proovida. Suures kasevihtade tegemise tuhinas lõi Silver väikese kirvega endale näpu pihta. Haav sai puhastatud ja õige pea toimetas algul nutune poiss rõõmsalt ringi.
Õhtusöök toimus vihma kiuste väljas. Igaüks valmistas endale lõkkel grillhamburgeri. Ise valmistati kotlet, ise soojendati kukkel ja ise valiti sobivad salatid ja kastmed vahele. Väga maitsvad burgerid olid!
Õhtul näitas Imre matkavarustust ja õpetas kaarti tundma ning orienteeruma. Ilm oli väga kehv – sadas kõvasti vihma. Vahepeal tehti enda soojendamiseks segasauna - riided seljas, istuti rõõmsalt saunalaval.
Ööpimeduses said kõik selga suured vihmamantlid, kaasa kaardi, kompassi ja taskulambi ning algas maastikumäng. Ülesanne oli pealtnäha lihtne: kahe tunni jooksul tuli lähiümbrusest üles leida 6 kontrollpunkti. Igasse punkti oli midagi ära peidetud. Kauguses helendasid valguspulgad ja lapsed nagu jaaniussikesed. Õnneks jõudsid kõik rühmad õnnelikult tagasi. Südaööl oli valitses täielik vaikus, kõik magasid telkides õiglase und, päev oli korda läinud.
Viimasel laagripäeval ärkasid väiksed Emma, Tobias ja Märt veidi peale kuut ja asusid hobuseid toitma ja oma rattaid testima. Hommikusöögiks oli laste lemmik – krõbinad. Hea üllatusena söödi ka pudrupott tühjaks. Hommikusöök söödud, tuli jälle kõik asjad kokku pakkida. Traditsiooniliselt jäi üle mitu eri värvi sokki. Samuti tuli plaasterdada kolm sõrme.
Vahepeatusena sõime Sangastes jäätist, jälle herilastega võidu ja jälle sai Minna Mari pöidla peale nõelata. Sangastes veskipaisu juures tutvustas Indrek Kapp uut kalapääsu, elektritootmist ja vana 5-korruselist vesiveskit, kus vanasti olla kolmes vahetuses vilja jahvatatud. Saime teada, et kalapääs on ennast õigustanud, see on kalade poolt aktiivses kasutuses. Trepi otsa on kalade loendamiseks paigutatud lausa loendur.
Jätkasime ratastega tagasisõitu Tõutsi külla Kappermäe seltsimaja juurde. Kohale jõudsid kõik. Tänavu olid üldse kõik lapsed väga tublid. Mitte ükski ei tahtnud saateauto peale istuda, vaid eelistasid ise vändata. Teiste seast paistis silma Märt, kes väikesest rattast ja käikude keeramisest saadud villist hoolimata sõitis vapralt lõpuni.
Kappermäe seltsimajas ootas meid lõunasöök. Hea meel oli näha, et viimaseks toidukorraks oli kõigile selgeks saanud, mida oma mustade nõudega teha. Seejärel asusime kiiruga valmistuma laagri lõpetamiseks, ja ikka nii, et kõikidest fotokatest pildid kokku, tuba tolmuimejaga puhtaks, välipliit kütte, mööbel paika, laud katta.
Laagri lõpetamine toimus koos vanematega. Maris ja Meriliis näitasid pilte ning rääkisid vanematele, mida laagris tehti. Seejärel toimus traditsiooniline kokkuvõtlik viktoriin looduse tundmise osas, aga seekord olid lapsed versus lapsevanemad. Kordamööda veeretati täringut ja vastati küsimustele. Tuli tunda taimi, loomi, hobutööriistu. Võitis sõprus. Lapsed said diplomid ja šokolaadi laagri lõpetamise eest. Ja oligi aeg laagri lipp alla võtta. Lipu langetasid esmakordselt laagris osalenute esindajad - Meriliis Kukk, kes nii tublilt väiksemaid terve õhtu vankriga sõidutas, Silver Ostrat, kes vaatamata kirvega vigastatud näpule rõõmsalt lõpuni toimetas ja Märt Matis Hämarsoo, kes sai pöidlale villi, aga virisemata rattaga lõpuni sõitis.
Viimastel aastatel oleme lõpupeol vanematega koos süüa teinud. Kui eelmisel aastal küpsetasime lõkkel pannkooke, siis sellel aastal küpsetasime odrajahukakke. Retsept on lihtne – headel aegadel keefir või pett, kehvemal ajal vesi, odrajahu, veidi nisujahu ja soola ning soodat. Mõnel tulid käki moodi, aga võiga maitsesid ikka imehästi.
Kokkuvõttes täname kõiki lapsi, kes looduslaagris osalesid. Te olite väga-väga tublid!
Tänusõnad toetajatele:
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus – laagri rahastamise eest
Anniki Kreek ja Imre Õim – emotsionaalse õppepäeva eest teie talus. Te pakkusite lastele palju elamusi.
Indrek Kapp – Sangaste veskipaisu kalapääsu, elektrijaama ja veski ajaloo tutvustuse eest
Eve Koser ja Kalju Saaremäe – hea toidu ja kakkude idee eest
Kristel ja Lauri Nämi – te olete alati nii abivalmid
Laagri korraldajad: Pühajärve Põhikool, Otepää Loodusselts ja Keskkonnaamet
Juhendajad: Pille Kangur, Peeter Kangur, Tarmo Evestus ja Margit Turb
P.S. Järgmisel aastal on 10. Otepää piirkonna laste looduslaager. Ootame kõiki laagri vilistlasi laagrisse õpetajaks. Kes mida oskab, seda õpetab.
Vaata Margit Turbi pilte laagrist
https://plus.google.com/photos/104450948118324668819/albums/6050028963022700305?authkey=COnWn-Kn2oHchgE
õppereis peipsimaale 2.-3. juuni 2014
2. juuni hommikul seadis bussitäis lapsi reisisihiks Peipsi järve ümbrusega tutvumise. Poolel teel Otepääle tuli õpetaja Peetrile meelde, et toit tuli ka koolist kaasa võtta. Buss ümber ja tagasi kooli. Tugevamad poisid tassisid kõik sööklas olnud kastid bussi peale. Hakkame kooli juurest välja sõitma kui tekib küsimus, kas kulp on ikka kaasas. Uurime ja mis selgub! Lasteaia puder on ka meie reisile kaasa saanud. Lõpuks kui said pudrud tagasi tassitud ja kõik uuesti üle kontrollitud, võtsime uuesti suuna Peipsimaa poole. Tartus kohtusime meie reisi korraldaja ja giidi Eeva Kirsipuu-Vadiga. Esimese peatuse tegime Kolkjas. Suuremad tutvusid Kolkja vanausuliste muuseumiga ja väiksemad Peipsi külastuskeskusega. Pärast tegime vahetust. Vanausulised on väga huvitavate kommetega rahvakild Peipsi ääres. Niinimetatud puhtas toas, kus vanasti pererahvas külalisi vastu võttis, tutvustati vanausuliste kombeid. Näiteks ristimisel olenemata aastaajast kastetakse laps kolm korda üleni vee alla, naisterahvad seovad oma rätikuid haaknõelaga, igas majas on ikoon ja ümber keha seotakse kaitseks pael.
Peipsi Külastuskeskuse saime teada kuidas sigurit suures ahjus keldris kuivatati ja kuidas sinilnikud mustrilisi kangaid valmistasid. Töötoas valmistas iga laps endale kaks mesilasvahast küünalt. Mõni sõi mõnuga omavalmistatud küünalt. Kui hästi oma küünlad lõhnasid!
Lõunaks tegime pikniku Peipsi külastuskeskuse varjualuses. Sõime salatit, grillvorste, küpsist, õuna ja mahla.
Sööginõud pesi igaüks ise kaevuveega puhtaks.
Magustoiduks sai igaüks suhu pista kohaliku maiuse - keedusuhkru. Seda kasutatakse kui teed juuakse. Suhkur pannakse põske ja teed juuakse peale. Meile maitses ka ilma teeta. Mõned ostsid ka kodustele seda maiust kaasa.
Magustoiduks sai igaüks suhu pista kohaliku maiuse - keedusuhkru. Seda kasutatakse kui teed juuakse. Suhkur pannakse põske ja teed juuakse peale. Meile maitses ka ilma teeta. Mõned ostsid ka kodustele seda maiust kaasa.
Kõht täis, tuju hea. Hakkasime lontmeistriteks. Esmalt pidime välja mõtlema mille jaoks ja kui pikka nööri oleks meil vaja. Otsustasime valmistada direktor Miiale 10 meetrise pesunööri. Selleks tuli sisalnöör seada nööripunumise asjandusele. Ja vändata 180 korda. Poisid väntasid korda-mööda ja väga hoolega lugesid ringe.
Pesunöör õnnestus väga hästi, ilusaimat nööri pole enne näinudki. Kõik imetlesid oma kätetööd.
Tublid lontmeistrid olime!
Tublid lontmeistrid olime!
Sõitsime Nina majakat vaatama. Algul pidime seal piknikut pidama aga kuna ilm oli vihmane muutsime oma plaane. Maja juurse jalutades leidsime pesast väljakukkunud linnukese, kes nii haledalt häälitses.
Majaka juures said kõik esimest korda ka ise suure Peipsi järve vett katsuda. Külm oli! Aga oli neid kes oleks ujuma läinud.
Majaka juures said kõik esimest korda ka ise suure Peipsi järve vett katsuda. Külm oli! Aga oli neid kes oleks ujuma läinud.
Alatskivi lossi külastasime. Kaunilt renoveeritud loss. Leia pildilt lossi valvurid.
Alatskivi lossis külastasime ka vahakujude näitust. Lastel tuli idee, mängida järgmisele grupile vahakuju. Seda olla kunagi tehtud ja karjatus oli üle lossi kõlanud.
NG kollase akna juures tegime grupipildi.
Nagu pildilt näha on lapsed kiledes kuna vihma tibutas aga see meid ei seganud. Eriti poisid nautisid märga ilma kogu hingest. Iga märjema puu juures raputati sõbrale vett pähe.
Tegime 4 km pikkuse matka. Matka alguses nägime looduskatastroofi - tiigi tamm oli katki läinud ja kõik vee-elanikud kuivale jäänud. Terve veekogu põhi oli surnud karpe ja kalu täis.
Saime võrrelda kohaliku suurima tamme jämedust Eesti ja Euroopa suurima tammega. Maailma jämedaim puu on baobab ehk ahvileivapuu, millel ümbermõõtu 47 m.
Tegime 4 km pikkuse matka. Matka alguses nägime looduskatastroofi - tiigi tamm oli katki läinud ja kõik vee-elanikud kuivale jäänud. Terve veekogu põhi oli surnud karpe ja kalu täis.
Saime võrrelda kohaliku suurima tamme jämedust Eesti ja Euroopa suurima tammega. Maailma jämedaim puu on baobab ehk ahvileivapuu, millel ümbermõõtu 47 m.
Leidsime endale sõbra - kass Salme.
Ööseks peavarju ja õhtusöögi saime Alatskivi koolist. Meie kasutada anti ülemisesl korrusel 5 klassi. Õhtul vaatasime filmi Peipsist ja toimus viktoriin Peipsist ja esimese päeva uute teadmiste põhjal.
Auhind oli piirkonnale sobilik - paela otsas barankad. Pildil kaks võidukat viktoriini meeskonda koos auhindadega.
Pärast viktoriini ja toimekat päeva oli lastel veel jaksu õhtul võimlas korv- ja jalgpalli mängida.
Ja saigi esimene päev läbi. Teine päev algas kell 5 hommikul, kui esimene poistetuba täies koosseisus üles ärkas ja kõik asjad ära pakkis. Aga tänu karmile õpetajale kästi magamiskotid üles otsida ja uuesti magama minna. Kella seitsmeks olid aga kõik lapsed üles tõusnud. Ei ole und.
Pärast hommikusööki pidime külastama Alatskivi Looduskeskust aga kuna jõudsime sinna liiga vara kohale, saime ka Alatsivi vabadussammast ja Juhan Liivi hauda külastada.
Alatskivi Looduskeskuses ladusime suurtest klotsidest Eestimaa kokku. Saime teada, et kuldpõrnika vastse lakkumine muudab ka kõige usinama sipelga uimaseks ja laisaks narkomaaniks. Uurisime kiilide arenemist, nägime kiilide sugupuud, õppisime kahepaikseid tundma, uurisime puid ja mängisime meeskonnamänge.
Sõitsime Kallastele, et näha devoni liivakivi paljanditesse tehtud kaldapääsukese pesi. Jälgisime binokliga kaldapääsukeste tegemisi. Oi, neid oli palju. Giid Eeva andis soovijatele väiksed kilekotid ja sinna korjati mälestuseks kaasa karpe ja tigusid. Ematigu oli huvitav - tema sulgeb oma koja väikse kaanega.
Pärast hommikusööki pidime külastama Alatskivi Looduskeskust aga kuna jõudsime sinna liiga vara kohale, saime ka Alatsivi vabadussammast ja Juhan Liivi hauda külastada.
Alatskivi Looduskeskuses ladusime suurtest klotsidest Eestimaa kokku. Saime teada, et kuldpõrnika vastse lakkumine muudab ka kõige usinama sipelga uimaseks ja laisaks narkomaaniks. Uurisime kiilide arenemist, nägime kiilide sugupuud, õppisime kahepaikseid tundma, uurisime puid ja mängisime meeskonnamänge.
Sõitsime Kallastele, et näha devoni liivakivi paljanditesse tehtud kaldapääsukese pesi. Jälgisime binokliga kaldapääsukeste tegemisi. Oi, neid oli palju. Giid Eeva andis soovijatele väiksed kilekotid ja sinna korjati mälestuseks kaasa karpe ja tigusid. Ematigu oli huvitav - tema sulgeb oma koja väikse kaanega.
Sõitsime Kasepääle. Lapsed jagati esmalt kahte suurde rühma - väiksemad külastasid näitust "Peipsi järve elutoas"
ja suurematel olid Peipsi järve ääres aktiivõppemängud. Esimene mäng oli rollimäng - kes oli harrastuskalastaja, kes professionaalne kalur, kes kalakaitsja. Tuli püüda kalu (plekk-kaani) vastavalt oma rollile ja pärast oli kalakaitse ülesanne teostada kontroll. Teine ülesanne oli kalandusega seotud vanasõnade kokku panek. Lõpuks uurisime järve ääres väikeste kalade toimetamist vees.
Näitusel jagati lapsed rühmadesse ja iga rühm pidi teistele näituse põhjal ühte kala tutvustama. Esimesena rääkis Hendrik, mille peale meie giidil jäi suu lahti - nii hästi rääkis, peast, ilma paberist fakte piilumata. Näitusel saime proovida kas jaksame üles tõsta Peipsi rakseima kala säga, kellel kaalu 56 kg, uurida kalpüügiriistu, proovida selga kalamehe riideid.
Päeva lõpetasime Peipsimaa pealinnas Mustvees. Tegime väiskse jalutuskäigu linnas, kus päästsime prügimajast ühe vangi jäänud linnukese, proovisime uut silda ja vaatasime sadamat.
Täname meie giidi Eeva Kirsipuu-Vadi huvitava reisi korraldamise eest.
Alatskivi kooli toitlustamise ja majutamise eest.
Seda Peipsimaa õppereisi KIK ei rahastanud - ei olevat piisavalt õppetegevust. Kas tõesti?
ja suurematel olid Peipsi järve ääres aktiivõppemängud. Esimene mäng oli rollimäng - kes oli harrastuskalastaja, kes professionaalne kalur, kes kalakaitsja. Tuli püüda kalu (plekk-kaani) vastavalt oma rollile ja pärast oli kalakaitse ülesanne teostada kontroll. Teine ülesanne oli kalandusega seotud vanasõnade kokku panek. Lõpuks uurisime järve ääres väikeste kalade toimetamist vees.
Näitusel jagati lapsed rühmadesse ja iga rühm pidi teistele näituse põhjal ühte kala tutvustama. Esimesena rääkis Hendrik, mille peale meie giidil jäi suu lahti - nii hästi rääkis, peast, ilma paberist fakte piilumata. Näitusel saime proovida kas jaksame üles tõsta Peipsi rakseima kala säga, kellel kaalu 56 kg, uurida kalpüügiriistu, proovida selga kalamehe riideid.
Päeva lõpetasime Peipsimaa pealinnas Mustvees. Tegime väiskse jalutuskäigu linnas, kus päästsime prügimajast ühe vangi jäänud linnukese, proovisime uut silda ja vaatasime sadamat.
Täname meie giidi Eeva Kirsipuu-Vadi huvitava reisi korraldamise eest.
Alatskivi kooli toitlustamise ja majutamise eest.
Seda Peipsimaa õppereisi KIK ei rahastanud - ei olevat piisavalt õppetegevust. Kas tõesti?
LOODUSHARIDUSLIKUD ÜRITUSED PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLIS 2013 SÜGIS
III TEADLASTE PÄEV 31.10.2013. A.
1. tund. 8.30-9.15
TEADUSKESKUS AHHAA TEADUSTEATER „VEE VÕLUD“ aulas. Kogu kool
2. tund. 9.25-10.10
Lasteaed – MULLAELANIKUD – Margit Turb, Keskkonnaamet – lasteaias
1-3 klass – AHHAA Teaduskeskus töötuba – CSI kriminalistid – füüsika klass
4-6 klass – KIVIMITE töötuba – Tiit Vaasma Eesti Geograafia Selts –bioloogia klass
7-9 klass – MULLAELUSTIKU töötuba – Piret Vacht TLÜ Ökoloogia Instituut – aulas
3. tund 10.20-11.05
1-3 klass – MULLAELUSTIKU töötuba – Piret Vacht TLÜ Ökoloogia Instituut – aulas
4-6 klass– AHHAA Teaduskeskuse töötuba - LED laterna meisterdamine – füüsika klass
7-9 klass – KIVIMITE töötuba – Tiit Vaasma Eesti Geograafia Selts – bioloogia klass
4. tund 11.25-12.10
1-3 klass - KIVIMITE töötuba – Tiit Vaasma Eesti Geograafia Selts – bioloogia klass
4-6 klass - MULLAELUSTIKU töötuba – Piret Vacht TLÜ Ökoloogia Instituut – aula
7-9 klass - AHHAA Teaduskeskuse töötuba – CSI silm – füüsika klass
Päeva rahastas Keskkonna Investeeringute Keskus
TEADUSKESKUS AHHAA TEADUSTEATER „VEE VÕLUD“ aulas. Kogu kool
2. tund. 9.25-10.10
Lasteaed – MULLAELANIKUD – Margit Turb, Keskkonnaamet – lasteaias
1-3 klass – AHHAA Teaduskeskus töötuba – CSI kriminalistid – füüsika klass
4-6 klass – KIVIMITE töötuba – Tiit Vaasma Eesti Geograafia Selts –bioloogia klass
7-9 klass – MULLAELUSTIKU töötuba – Piret Vacht TLÜ Ökoloogia Instituut – aulas
3. tund 10.20-11.05
1-3 klass – MULLAELUSTIKU töötuba – Piret Vacht TLÜ Ökoloogia Instituut – aulas
4-6 klass– AHHAA Teaduskeskuse töötuba - LED laterna meisterdamine – füüsika klass
7-9 klass – KIVIMITE töötuba – Tiit Vaasma Eesti Geograafia Selts – bioloogia klass
4. tund 11.25-12.10
1-3 klass - KIVIMITE töötuba – Tiit Vaasma Eesti Geograafia Selts – bioloogia klass
4-6 klass - MULLAELUSTIKU töötuba – Piret Vacht TLÜ Ökoloogia Instituut – aula
7-9 klass - AHHAA Teaduskeskuse töötuba – CSI silm – füüsika klass
Päeva rahastas Keskkonna Investeeringute Keskus
SÜGISENE ÕUESÕPPEPÄEV"TERE KOOL" - 5. SEPT. 2013. A.
Matkapäev toimus Viljandimaal Lilli Looduskeskuses
1. grupp - Lasteaed ja I klass - grupp jagatakse kaheks, ühed majja meisterdama, teised loomi vaatama ja väiksele metsaretkele. Siis grupid vahetuvad.
2. grupp - 2.- 5. klass- jällegi grupp kaheks- ühed teevad rattarallit - tõukeratasega maastikumäng, teised programm, "okkalised kaaslased". Siis grupid vahetuvad;
3. grupp - 6.- 9. klass - Teringi rabas programm "raba rahustab ja toidab". Grupp jagatase kaheks.
1. grupp - Lasteaed ja I klass - grupp jagatakse kaheks, ühed majja meisterdama, teised loomi vaatama ja väiksele metsaretkele. Siis grupid vahetuvad.
2. grupp - 2.- 5. klass- jällegi grupp kaheks- ühed teevad rattarallit - tõukeratasega maastikumäng, teised programm, "okkalised kaaslased". Siis grupid vahetuvad;
3. grupp - 6.- 9. klass - Teringi rabas programm "raba rahustab ja toidab". Grupp jagatase kaheks.
