ROHERÜHMA ESIMENE TAIMELAAT!
Vaid mõned päevad pärast talguid, 21. mail toimus KIKi Roherühma projekti raames väljakuulutatud taimelaat. Laadal müüdi noortaimede istikuid, mille kasvatamises ka lapsed hoolega kaasa lõid. Kuna ka Taimelaat toimus sel aastal päris esimest korda, lubati end laadaks taimedega varustada ka teistel kaasaelajatel. Järgmiseks aastaks on mõned lapsevanemad juba samuti panustamise soovi avaldanud. Lisaks taimedele sai laadal maiustada ka magusate küpsetistega.
Taimelaada eesmärgiks oli koguda raha kasvuhoonesse kastmissüsteemi ostmiseks. Laadapäevaga suudeti koguda 200€, mille eest lihtsam kastmissüsteem peaks juba kättesaadav olema. Kui raha peaks aga üle jääma, siis suunatakse ka see Roherühma - ka vihmavee kogumine vajab veel korraldamist suure kogumisanuma soetamise ja vee rennidest tünni juhtimise näol. Igal juhul saab esimese amteliku taimelaada äärmiselt edukaks lugeda, ning loota, et imetore laadapäev pani aluse vahvale uuele traditsioonile.
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
Taimelaada eesmärgiks oli koguda raha kasvuhoonesse kastmissüsteemi ostmiseks. Laadapäevaga suudeti koguda 200€, mille eest lihtsam kastmissüsteem peaks juba kättesaadav olema. Kui raha peaks aga üle jääma, siis suunatakse ka see Roherühma - ka vihmavee kogumine vajab veel korraldamist suure kogumisanuma soetamise ja vee rennidest tünni juhtimise näol. Igal juhul saab esimese amteliku taimelaada äärmiselt edukaks lugeda, ning loota, et imetore laadapäev pani aluse vahvale uuele traditsioonile.
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
Lasteaia esimene päris oma talgupäev
Igaüks ju teab, et eduka aiapidamise ja toreda mängimise ühine eeldus on õige ettevalmistus. Nii tegid eeltööd ka Pipid - nii algavaks aiahooajaks kui ka õuealal mängimiseks nii suvel kui peale puhkust sügisel.
17. mail toimus Pühajärve Pipi lasteaias esimene lasteaia päris oma talgupäev. Kui varasematel aastatel on talgupäev toimunud kooli ja lasteaia ühisüritusena, siis sel aastal toimetati KIKi Roherühma projekti raames iseseisvalt. Talgutest võttis osa üle 30 tööka kätepaari, lastest ja kooli vilistlastest kuni tegusate vanavanemateni.
Töid, mis tehtud sai, oli palju - korrastatud sai Roherühma ümbrus, tasandatud muld ning külvatud muruseeme. Samuti sai talgukorras ehitatud kompostikast ning lisaks suur peenrakast. Liumägedele viivad trepid said uued astmed ning värske värvikihi said kiigepostid ja vilistlaste pink. Täidetud said ka liivakastid ning suuremad augud õueala muruplatsidel.
Tublid talgulised said kõhu täis imemaitsvat talgusuppi, ning lapsed suud magusaks grillitud vahukommidega.
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
17. mail toimus Pühajärve Pipi lasteaias esimene lasteaia päris oma talgupäev. Kui varasematel aastatel on talgupäev toimunud kooli ja lasteaia ühisüritusena, siis sel aastal toimetati KIKi Roherühma projekti raames iseseisvalt. Talgutest võttis osa üle 30 tööka kätepaari, lastest ja kooli vilistlastest kuni tegusate vanavanemateni.
Töid, mis tehtud sai, oli palju - korrastatud sai Roherühma ümbrus, tasandatud muld ning külvatud muruseeme. Samuti sai talgukorras ehitatud kompostikast ning lisaks suur peenrakast. Liumägedele viivad trepid said uued astmed ning värske värvikihi said kiigepostid ja vilistlaste pink. Täidetud said ka liivakastid ning suuremad augud õueala muruplatsidel.
Tublid talgulised said kõhu täis imemaitsvat talgusuppi, ning lapsed suud magusaks grillitud vahukommidega.
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
ROherühma ehitus ja külviaeg koos seemnepaberitega
Rahulikul ja soojal sammul on lasteaia õuele sammunud kevadpäike ja soojemad ilmad. Ühes nendega on alanud ka meie väga oodatud Roherühma ehitus. Vahva kokkusattumusena üllatas lapsi ehitust alustav kopp just sel päeval, kui plaanis oli mulda pista Rohelise Kooli kampaania raames käsnkõrvitsad ja valmistada ka seemnepabereid. Põnevust laste (ja mis seal salata, ka õpetajate) nägudes tekitas ilusa kollase kopa saabumine suurel treileril. Ja kui see kaunis kopp veel kaevama hakkas! Mis sa lapse hing veel enamat ihkad!
Kopa toimetustel oli laste hoolas pilk peal terve pika tööpäeva. Töömeeste tööd jäädvustati nii pildil kui sõnas. Jätkus rohkelt ideid nii unistuste kasvuhoonete planeerimiseks kui ka jutuvadinat tööde järjekorra üle.
Kopa toimetustel oli laste hoolas pilk peal terve pika tööpäeva. Töömeeste tööd jäädvustati nii pildil kui sõnas. Jätkus rohkelt ideid nii unistuste kasvuhoonete planeerimiseks kui ka jutuvadinat tööde järjekorra üle.
Roherühma projekti ja Rohelise lasteaia lipu püüdlusi ühendades korraldasime lasteaia lastele seemnepaberite töötoa ning ühtlasi külvasime Kõrvitsakampaania raames käsnkõrvitsaid. Meie lasteaia pesamunad Pipilota rühmast said oma kõrvitsad mulda kõige esimesena, seejärel Spungi rühma lapsed ja viimasena kõige vanemad lapsed Piparmünta rühmast. Igaüks lähenes külvamisele omast vaatenurgast ja laste vanusest ning võimekusest lähtudes. Mõnusat naudingut mullastest näppudest said kõikide rühmade lapsed! Ka seemnepabereid tõlgendasime lasteaiale omaselt võimalikult mitmekesiselt: sai tehtud nii palle kui pätsikesi, paberi-laadseid tooteid kui ka lihtsalt mõnusa rebimistehnikaga peenmotoorika harjutusi.
Nüüd jääb vaid oodata plaanitud kavuhoonete valmimist ja taimekeste kasvamist. Nii saame kevadel juba uutes kasvuhoonetes pidada esimese planeeritud taimelaada, mis paneb loodetavasti alguse ilusale uuele traditsioonile, tuues kokku lapsed ja nende vanemad ning õpetajad nii lasteaiast kui ka koolist. Seniks aga soovime kõigi kodudes (ja lasteadades/koolides) juba külvatud taimedele jõudsat kasvamist ja tegudeni veel jõudjatele mõnusat külviaega!
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
Rohelise Lasteaia prügipatrull on täies hoos!
Pühajärve Lasteaed alustas sellest õppeaastast Rohelise Lasteaia programmis teed oma esimese rohelipu poole. Koos käimasoleva Roherühma KIKi projektiga loob see imehea võimaluse märgata meid ümbritsevat keskkonda pisut mitmekülgsema pilguga. Võtsime hetke, et jagada tähelepanekuid oma nüüdseks juba traditsiooniliselt jalutuskäigult. Laste soov matkalt jõudes oli, et “see peaks küll uudistesse jõudma”. Saagu meie tublide ja tähelepanelike laste soov siinkohal täidetud!
Reedel, 7.märtsil, võtsime ette oma teise “Prügipatrulli” matka. Matk ise on justkui iga teine lasteaia pikem jalutuskäik looduses, kuid lisaks võtame teele kaasa ka prügikoti. Kui sügisel esimesel matkal käies võtsime kaasa vaid väikese kilekoti, millest tookord väheks jäi, siis seekord olime kogemuse võrra targemad ja varustasime end prügikotiga. Ka seekord saime koti ääreni täis. Ometi tekib küsimus - on see tõesti edusamm?
Kui varem soovitasime lastel prügi märgates see prügikasti panna, siis nüüd tuleb tõdeda, et sama soovitust enam kahjuks anda ei saa. Vähemasti ei saa see soovitus kehtida kooli ja lasteaia territooriumilt edasi liikudes. Kui meie õuealadel leidub piisavalt prügikaste, kuhu lapsed ise leitud prügi saavad ära viia, siis kaugemale minnes on olukord kahjuks teine. Mida kaugemale matkata, seda vähemaks jääb prügikaste.
Mõlemad matkad läbisid statistilise huvi tõttu täpselt sama marsruuti: Lasteaiast mööda kergliiklusteed alla Sihva poole ning Kondi mäe jalamilt eramajade kaudu Sihva küla mänguväljakul peatudes tagasi. Mõlemal korral kostis eramajade vahele jõudes justkui ühest suust: “Siin ei olegi üldse prügi!”. Samas osutus mõlemal matkal kõige prügirohkemaks kergliiklustee. Selle äärest korjasime muuhulgas mitmeid õllepudeleid ja -purke, suitsukonisid ja mokatubakat, salvrätikuid ja pudelikorke ja palju muudki.
Kõige muu hulgas tekitas laste hulgas palju kõneainet Kivirähki lasteraamatust tuttav tegelane Kaka. Kahjuks siiski mitte sama lustlikul viisil. Lume sulades on nähtavale ilmunud hunnikute kaupa kakat. Lisaks lihtsalt koristamata kakale leidus ka kenasti kotti pandud, kuid seejärel vedelema jäetud koerakakat. Kui veel ühe väikese hunniku märkamist teeserval pole lastele ehk kuigi raske põhjendada, siis iga meetri-kahe tagant moodustuva miinivälja põhjust annab ka endal õpetajana otsida. Lastega ühiselt sellele põhjuseid otsides pakkusid lapsed võimalikuks põhjuseks sellesama - prügikastide vähesuse kergliiklustee ääres. Lapsed, oma siiruse ja usuga, arvasid, et küllap oleks olukord hoopis teine, kui tee äärtes oleks rohkem prügikaste. On ju nemadki näinud teisteski linnades teeservades paiknevaid just selleks otstarbeks mõeldud prügikaste koos kilekottidega. Kes teab, ehk oleks neist tõesti kasu?
Kokkuvõttes tulime taaskord matkalt tagasi terve prügikotitäie prügiga. Olgugi, et kurvastav on leitud prügi hulk, on samas põhjust ka rõõmustamiseks. Meie silme all on kasvamas põlvkond tähelepanelikke ja teadlikke inimesi, kes märkavad end ümbritsevat loodust ja oma rolli selle looduse hoidmises. Olgem ka meie, noorte ja täiskasvanutena, eeskujuks sellele kasvavale põlvkonnale. Aitame kujundada harjumusi, mis tulevased Prügipatrullid tühjade kätega jätaks! Näitame oma eeskujuga kuidas hoida, kaitsta ja rikastada meid ennast ümbritsevat keskkonda - meie kõigi ühist kodupaika.
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
Reedel, 7.märtsil, võtsime ette oma teise “Prügipatrulli” matka. Matk ise on justkui iga teine lasteaia pikem jalutuskäik looduses, kuid lisaks võtame teele kaasa ka prügikoti. Kui sügisel esimesel matkal käies võtsime kaasa vaid väikese kilekoti, millest tookord väheks jäi, siis seekord olime kogemuse võrra targemad ja varustasime end prügikotiga. Ka seekord saime koti ääreni täis. Ometi tekib küsimus - on see tõesti edusamm?
Kui varem soovitasime lastel prügi märgates see prügikasti panna, siis nüüd tuleb tõdeda, et sama soovitust enam kahjuks anda ei saa. Vähemasti ei saa see soovitus kehtida kooli ja lasteaia territooriumilt edasi liikudes. Kui meie õuealadel leidub piisavalt prügikaste, kuhu lapsed ise leitud prügi saavad ära viia, siis kaugemale minnes on olukord kahjuks teine. Mida kaugemale matkata, seda vähemaks jääb prügikaste.
Mõlemad matkad läbisid statistilise huvi tõttu täpselt sama marsruuti: Lasteaiast mööda kergliiklusteed alla Sihva poole ning Kondi mäe jalamilt eramajade kaudu Sihva küla mänguväljakul peatudes tagasi. Mõlemal korral kostis eramajade vahele jõudes justkui ühest suust: “Siin ei olegi üldse prügi!”. Samas osutus mõlemal matkal kõige prügirohkemaks kergliiklustee. Selle äärest korjasime muuhulgas mitmeid õllepudeleid ja -purke, suitsukonisid ja mokatubakat, salvrätikuid ja pudelikorke ja palju muudki.
Kõige muu hulgas tekitas laste hulgas palju kõneainet Kivirähki lasteraamatust tuttav tegelane Kaka. Kahjuks siiski mitte sama lustlikul viisil. Lume sulades on nähtavale ilmunud hunnikute kaupa kakat. Lisaks lihtsalt koristamata kakale leidus ka kenasti kotti pandud, kuid seejärel vedelema jäetud koerakakat. Kui veel ühe väikese hunniku märkamist teeserval pole lastele ehk kuigi raske põhjendada, siis iga meetri-kahe tagant moodustuva miinivälja põhjust annab ka endal õpetajana otsida. Lastega ühiselt sellele põhjuseid otsides pakkusid lapsed võimalikuks põhjuseks sellesama - prügikastide vähesuse kergliiklustee ääres. Lapsed, oma siiruse ja usuga, arvasid, et küllap oleks olukord hoopis teine, kui tee äärtes oleks rohkem prügikaste. On ju nemadki näinud teisteski linnades teeservades paiknevaid just selleks otstarbeks mõeldud prügikaste koos kilekottidega. Kes teab, ehk oleks neist tõesti kasu?
Kokkuvõttes tulime taaskord matkalt tagasi terve prügikotitäie prügiga. Olgugi, et kurvastav on leitud prügi hulk, on samas põhjust ka rõõmustamiseks. Meie silme all on kasvamas põlvkond tähelepanelikke ja teadlikke inimesi, kes märkavad end ümbritsevat loodust ja oma rolli selle looduse hoidmises. Olgem ka meie, noorte ja täiskasvanutena, eeskujuks sellele kasvavale põlvkonnale. Aitame kujundada harjumusi, mis tulevased Prügipatrullid tühjade kätega jätaks! Näitame oma eeskujuga kuidas hoida, kaitsta ja rikastada meid ennast ümbritsevat keskkonda - meie kõigi ühist kodupaika.
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
Prügi Sorteerimise töötuba
3.veebruaril toimus Pühajärve lasteaia Roherühma projekti raames Tartu Loodusmaja õppeprogramm “Vähem prügi”. Õppeprogramm viidi läbi meie oma lasteaia ruumides.
Arutleti nii koduste kui ka lasteaia prügi sorteerimise võimaluste üle. Sorteeriti üheskoos ära suur kotitäis puhtaid jäätmeid ning uuriti pakenditel olevaid erinevaid silte ja märgistusi. Tutvuti ka ohtlikke jäätmeid tähistava märgistusega ning õpiti, mida selliste jäätmetega teha.
Arutleti nii koduste kui ka lasteaia prügi sorteerimise võimaluste üle. Sorteeriti üheskoos ära suur kotitäis puhtaid jäätmeid ning uuriti pakenditel olevaid erinevaid silte ja märgistusi. Tutvuti ka ohtlikke jäätmeid tähistava märgistusega ning õpiti, mida selliste jäätmetega teha.
Programmis osalesid ka õige vahvad külalised - vermikkompostris elavad vihmaussid! Kui põnev oleks ise vihmausse kasvatada! Rääkisime kompostimisest ja biojäätmetest. Milliseid biojäätmeid tohib kompostrisse panna?
Ühiselt leiti võimalusi, kuidas saame prügi koguseid vähendada, kasutades korduvkasutatavaid esemeid nagu võileivakarbid, riidest poekotid, joogipudelid jmt. Õpiti nii prügi sorteerimist ja toidujääkide komposteerimist kui ka seda, kuidas ise igapäevaselt teha paremaid valikuid looduse säästmiseks.
KERLI KERA, KÄTLIN METSAR
Piparmünta rühma õpetajad
Ühiselt leiti võimalusi, kuidas saame prügi koguseid vähendada, kasutades korduvkasutatavaid esemeid nagu võileivakarbid, riidest poekotid, joogipudelid jmt. Õpiti nii prügi sorteerimist ja toidujääkide komposteerimist kui ka seda, kuidas ise igapäevaselt teha paremaid valikuid looduse säästmiseks.
KERLI KERA, KÄTLIN METSAR
Piparmünta rühma õpetajad
Keskkonnanädal lasteaias
Veel enne, kui jõulud saabuvad, tähistasid Spungi rühma lapsed keskkonnanädalat.
Nädala eesmärk ja mõte oli edendada tervislikku toitumist, selgitada prügi sorteerimise vajalikkust, rääkida esemete taaskasutamisest ning õppida õues.
Arutlesime, kuidas jõuab toit meie lauale. Tutvusime toidupüramiidiga ja vaatasime, milliseid toiduaineid tuleks süüa vähem ja milliseid rohkem. Vestlesime lastega nende igapäevastest toitumisharjumustest ja lapsed said rääkida, milliseid toite kodus söövad. Väga hästi teati, et magusat tuleb kõige vähem süüa. Lastele meeldivad väga vitamiiniampsuks puuviljad ja köögiviljad, mida lasteaias saavad kaks korda päevas. Kõige suurema aluse moodustab püramiidi puhul aga hoopis liikumine. Rääkisime erinevatest liikumistegevustest ning selgus, et meie lastele meeldib olla aktiivne ja liikuda. Seejärel tegi iga laps endale toidupüramiidi. Et vähendada toidu raiskamist, said lapsed endale ise toitu taldrikule tõsta ja nii õppida hindama, kui palju ta jõuab ära süüa.
Järgmisel päeval vaatasime õppefilmi, kus lapsed said teada, mis on prügi, miks on kasulik vähem jäätmeid tekitada, kuidas peab jäätmeid sorteerima ja miks on vajalik pakendijäätmed prügist eraldi koguda. Samuti said lapsed teada kuidas pakendijäätmeid taaskasutatakse ja mida nendest valmistatakse.
Vestlesime lastega, kuidas nende pere ümbritsevat keskkonda hoiab ning missugused on nende pere taaskasutuse kogemused. Lapsed rääkisid, mitu prügikasti neil kodus on ja kes on vanematega pudelid taaraautomaati viinud. Lapsed teadsid, et loodust saab hoida, kui prahti maha ei visata.
Seeläbi sai lastele arusaadavaks, miks on rühmades eraldi kast paberi jaoks ning mistõttu ei segata rühmas omavahel toidujäätmeid ja igapäevast olmeprügi. Lapsed said ise läbi mängu prügi sorteerida ja erinevatele jäätmetele õige asukoha leida. Sel päeval meisterdasid lapsed munakarbist rööviku.
Meie lasteaias lähevad toidujäätmed talu loomadele.
Õues on alati tore õppida ja liikuda! Õuesõppepäeval tutvusid lapsed elus- ja eluta looduse erinevustega. Uurisime esemeid, kas need on valmistatud puidust, plastikust, klaasist või metallist. Terviseraja läbimisel oli vaja loendamis- ja tähelepanuoskust. Erinevad liikumisülesanded näitasid, kuidas järgmisesse punkti liikuma peab. Viimases punktis ootas hea tervislik amps.
Vaatasime lastega, millised prügikastid meil lasteaia juures on ning kuhu ja mida panna tohib. Ühiselt sorteerisime pappkaste ja pakendeid ning panime need õigesse konteinerisse. Mängisime liikumismänge, võimlesime ja tantsisime.
Selle õppeaasta läbivaks teemaks on keskkond ja motoks: looduspuhtus- meie uhkus! Sügisel liitus meie lasteaed Rohelise Lasteaia programmiga. Ees ootab põnevate teemade ja tegevustega õppeaasta.
Loodame, et saadud teadmised aitavad lastel loodust säästa ja hoida.
TAIVI RÄSTAS
Spungi rühma õpetaja
Nädala eesmärk ja mõte oli edendada tervislikku toitumist, selgitada prügi sorteerimise vajalikkust, rääkida esemete taaskasutamisest ning õppida õues.
Arutlesime, kuidas jõuab toit meie lauale. Tutvusime toidupüramiidiga ja vaatasime, milliseid toiduaineid tuleks süüa vähem ja milliseid rohkem. Vestlesime lastega nende igapäevastest toitumisharjumustest ja lapsed said rääkida, milliseid toite kodus söövad. Väga hästi teati, et magusat tuleb kõige vähem süüa. Lastele meeldivad väga vitamiiniampsuks puuviljad ja köögiviljad, mida lasteaias saavad kaks korda päevas. Kõige suurema aluse moodustab püramiidi puhul aga hoopis liikumine. Rääkisime erinevatest liikumistegevustest ning selgus, et meie lastele meeldib olla aktiivne ja liikuda. Seejärel tegi iga laps endale toidupüramiidi. Et vähendada toidu raiskamist, said lapsed endale ise toitu taldrikule tõsta ja nii õppida hindama, kui palju ta jõuab ära süüa.
Järgmisel päeval vaatasime õppefilmi, kus lapsed said teada, mis on prügi, miks on kasulik vähem jäätmeid tekitada, kuidas peab jäätmeid sorteerima ja miks on vajalik pakendijäätmed prügist eraldi koguda. Samuti said lapsed teada kuidas pakendijäätmeid taaskasutatakse ja mida nendest valmistatakse.
Vestlesime lastega, kuidas nende pere ümbritsevat keskkonda hoiab ning missugused on nende pere taaskasutuse kogemused. Lapsed rääkisid, mitu prügikasti neil kodus on ja kes on vanematega pudelid taaraautomaati viinud. Lapsed teadsid, et loodust saab hoida, kui prahti maha ei visata.
Seeläbi sai lastele arusaadavaks, miks on rühmades eraldi kast paberi jaoks ning mistõttu ei segata rühmas omavahel toidujäätmeid ja igapäevast olmeprügi. Lapsed said ise läbi mängu prügi sorteerida ja erinevatele jäätmetele õige asukoha leida. Sel päeval meisterdasid lapsed munakarbist rööviku.
Meie lasteaias lähevad toidujäätmed talu loomadele.
Õues on alati tore õppida ja liikuda! Õuesõppepäeval tutvusid lapsed elus- ja eluta looduse erinevustega. Uurisime esemeid, kas need on valmistatud puidust, plastikust, klaasist või metallist. Terviseraja läbimisel oli vaja loendamis- ja tähelepanuoskust. Erinevad liikumisülesanded näitasid, kuidas järgmisesse punkti liikuma peab. Viimases punktis ootas hea tervislik amps.
Vaatasime lastega, millised prügikastid meil lasteaia juures on ning kuhu ja mida panna tohib. Ühiselt sorteerisime pappkaste ja pakendeid ning panime need õigesse konteinerisse. Mängisime liikumismänge, võimlesime ja tantsisime.
Selle õppeaasta läbivaks teemaks on keskkond ja motoks: looduspuhtus- meie uhkus! Sügisel liitus meie lasteaed Rohelise Lasteaia programmiga. Ees ootab põnevate teemade ja tegevustega õppeaasta.
Loodame, et saadud teadmised aitavad lastel loodust säästa ja hoida.
TAIVI RÄSTAS
Spungi rühma õpetaja
Looduspuhtus - meie uhkus!
Täna, 8. novembril 2024. a. käisid lasteaia Piparmünta rühma lapsed oma igareedesel jalutuskäigul.
Kuna lasteaed on värskelt liitunud Rohelise Lasteaia programmiga, siis arutleti enne teele
asumist prügi ja selle sorteerimise olulisuse teemadel. Tutvuti jäätmete liigiti kogumise
põhimõtetega, prügikastide märgistustega ja arutleti koduste praktikate üle - kellel kodus 2
prügikasti, kellel lausa 20! Ka komposti kogutakse lasteaialaste perede hulgas hoolikalt! Eriti
paneb silma särama see, kui suure uhkuse, põnevuse ja rõõmuga räägivad lapsed kodusest
komposti kogumisest ja sellest, miks see oluline on. Nii mõnigi teadis, et just komposti hunnikust saab kalaleminekuks neid kõikse paremaid ussikesi. Kui aga teooria oli lastele põnev ja kaasahaarav, siis praktika tegi nii mõnegi päris kurvaks. Jalutuskäigule kaasavõetud kilekott sai triiki täis ja veel pealegi. Juba lasteaia välisuksest välja astudes vaatas asfaltilt nukralt vastu üksik kommipaber, sellest vaid paari sammu kaugusel padjake mokatubakat. Laste prügikotti sattusid ka mitmed pabertaskurätid, kommipaberid ja isegi kolm metallpurki ja kaks klaaspudelit. Kuigi ühe väikese kilekotitäis prügi ei pruugi tunduda drastiline kogus, on see siiski suur kogus, mida korjata nii väikeselt alalt, võrdlemisi vahetult pärast maailmakoristuspäeva. Lapsed jalutasid lasteaia juurest mööda kergliiklusteed Voki küla mänguväljakule ja sealt pärast ponide tervitamist tagasi lasteaeda. Kõige puhtam lõik oli sel alal eramajade piirkond Voki külas. Lapsed märkasid rõõmsa üllatusena, et “Aga siin ei ole üldse prügi!”
Suur rõõm oli jalutuskäigul näha, kui palju meie lapsed teavad, märkavad ja hoolivad. Nende imeliste, väikeste ja tublide inimeste käes on meie tulevik. Nii tähelepanelike pilkude ja üksteisega arvestavate tegudega oleme kahtlemata heades kätes.
Hoiame oma kaunist loodust! Sest nagu meie motogi sel aastal ütleb: Looduspuhtus - meie
uhkus!
KERLI KERA
Piparmünta rühma õpetaja
LASTEAED KÜLASTAS ROHEPROJEKTI RAAMES
PROGRAMMI “PÕLLULT POTTI”
Pühajärve lasteaia lapsed külastasid 31. oktoobril 2024. a. enda käsiloleva KIK’i rohetehnoloogia
projekti raames Eesti Põllumajandusmuuseumi haridusprogrammi nimega “Põllult potti”.
Väljasõidu eesmärgiks oli enne oma taimede kasvatamisega alustamist saada paremini
selgeks köögiviljade elu ja teekond põllult potti. Põneva ja mitmekesise programmi käigus
tutvuti erinevate eestimaiste juurikatega, nii tänapäeval populaarsete, kui ka nendega, mis
varasemalt eestlaste toidulauda rikastanud. Pilguheitu kaugematesse aegadesse aitas
mitmekesistada näitus “Avasta ja imesta”.
Laste suurimaks lemmikuks oli erinevate köögiviljade maitsmine ja porgandist rooside
valmistamine. Lille kujul porgand oli ju igal juhul magusam, kui tavapärasel kujul. Uusi
maitsvaid elamusi pakkusid erinevad magusad peedid – suhkrupeeti olid lapsed nõus lausa
kommi asemel sööma!
Pärast põhjalikku uurimist, kuidas üks köögivili ikkagi põllu pealt potti jõuab, pandi kasvama
ka oma seemneke. Värskelt istutatud hoolealuseid saavad lapsed nüüd kodus edasi poputada.
Hulgaliselt elamusi pakkunud väljasõit sai lastelt palju kiidusõnu ja uuriti ka, millal me
lasteaias omad taimed kasvama saame panna. Tänu KIK’i rohetehnoloogia projektile on
lastel, mida põnevusega oodata! Uue taimehooaja avame juba omaenda lasteaia värsketes
kasvuhoonetes!
KERLI KERA, KÄTLIN METSAR
Pühajärve Põhikooli lasteaia õpetajad
projekti raames Eesti Põllumajandusmuuseumi haridusprogrammi nimega “Põllult potti”.
Väljasõidu eesmärgiks oli enne oma taimede kasvatamisega alustamist saada paremini
selgeks köögiviljade elu ja teekond põllult potti. Põneva ja mitmekesise programmi käigus
tutvuti erinevate eestimaiste juurikatega, nii tänapäeval populaarsete, kui ka nendega, mis
varasemalt eestlaste toidulauda rikastanud. Pilguheitu kaugematesse aegadesse aitas
mitmekesistada näitus “Avasta ja imesta”.
Laste suurimaks lemmikuks oli erinevate köögiviljade maitsmine ja porgandist rooside
valmistamine. Lille kujul porgand oli ju igal juhul magusam, kui tavapärasel kujul. Uusi
maitsvaid elamusi pakkusid erinevad magusad peedid – suhkrupeeti olid lapsed nõus lausa
kommi asemel sööma!
Pärast põhjalikku uurimist, kuidas üks köögivili ikkagi põllu pealt potti jõuab, pandi kasvama
ka oma seemneke. Värskelt istutatud hoolealuseid saavad lapsed nüüd kodus edasi poputada.
Hulgaliselt elamusi pakkunud väljasõit sai lastelt palju kiidusõnu ja uuriti ka, millal me
lasteaias omad taimed kasvama saame panna. Tänu KIK’i rohetehnoloogia projektile on
lastel, mida põnevusega oodata! Uue taimehooaja avame juba omaenda lasteaia värsketes
kasvuhoonetes!
KERLI KERA, KÄTLIN METSAR
Pühajärve Põhikooli lasteaia õpetajad
Pühajärve lasteaia roherühm
Pühajärve Põhikooli lasteaed hakkab ellu viima KIKi rohetehnoloogia projekti. Lasteaed taotles toetust Eesti Keskkonna Investeeringute Keskuse koolieelsele lasteasutusele suunatud projektist, mille eesmärk on suurendada laste teadlikkust rohetehnoloogiast ja kliimamuutustest. Toetuse taotlemisel aitasid Pühajärve lasteaia õpetajaid ka Pühajärve Põhikooli loodusainete õpetaja Peeter Kangur ning abivallavanem Rein-Erik Jõe. Roherühma projekti raames rajatakse lasteaia õuealale õuesõppe tegevusteks kahe kasvuhoone ja neid ühendava katuse ja terrassialaga Roherühm. Samuti külastatakse projekti raames Eesti Põllumajandusmuuseumi haridusprogrammi “Põllult potti” ning osaletakse Kaspri talu prügisorteerimise haridusprogrammis. Korraldatakse töötoad, kus valmistatakse meeneid taaskasutatavatest materjalidest, kasvatatakse taimi, peetakse talgud ja taimelaat, ning veedetakse kvaliteetaega loodusfilmi kinoõhtul. Tegemist on tervikliku ja kaasahaarava projektiga, mis aitab kaasa rohelisema tuleviku loomisele läbi laste praktiliste tegevuste. Kutsume kõiki lapsevanemaid ja kogukonnaliikmeid osalema ja toetama meie püüdlusi muuta maailm paremaks paigaks meie lastele ja tulevastele põlvkondadele.
KERLI KERA, KÄTLIN METSAR
Pühajärve Põhikooli lasteaia õpetajad
KERLI KERA, KÄTLIN METSAR
Pühajärve Põhikooli lasteaia õpetajad
